„See aeg, kui olime lahus ja omapäi seiklesime, õpetas meid hindama teineteise väärtusi. Veendusime, et teist sellist inimest maailmas enam pole!“ räägivad rahvatantsijad Marje ja Madis-Mikk Remmet, kuidas nende armastus lõi tõeliselt lõkkele alles siis, kui elu nad teist korda kokku viis. Aga mitte igal paaril ei kujune uue võimaluse saanud suhtest selline muinasjutt nagu neil. 

Elus võib juhtuda, et kord lahkuläinud paar teineteist taas leiab. Kas teisel katsel õnn lõpuks nende õuele tuleb, sõltub nii sellest, kas lahku mindi hingehaavu lüües või mitte, kui ka sellest, kui palju on kumbki pool valmis seekord suhtesse panustama.

Vahel on suhe nagu jõgi. Ajaga võib tulvavesi nii mõnegi tammi purustada ja vaba jõevool annab armastusele taas uue hoo ja rõõmu. Vahel on aga suhe nagu tiik, ja siis ei aita ka aeg. Pigem teeb see hoopis kahju. Ajaga rohtu kasvanud tiik elab oma äraolevat vaikelu ja seda uuele elule turgutada on raske. Aga mitte võimatu, kui tiik ära puhastada. Kes on kord tiiki puhastanud, teab, et see on vaevanõudev töö. Ja ka puhastatud tiik jääb siiski vaid seisva veega tiigiks, millel on kalduvus taas rohtu kasvada, kui see hooletusse jätta.

„Koos olla on meie vabadus.“

Londoni Eesti rahvatantsu rühma juhendaja ja hing Marje (28) ning tema abikaasa, samas rühmas tantsiv Madis-Mikk (26), on partnerid nii elus kui ka tantsupõrandal. Esimest korda kohtusid nad juba lapsena tantsutrennis, kui olid 10–11aastased.