Neli nõuannet, kuidas lapse voodimärgamist ennetada (1)

Uuringud on näidanud, et 4aastaste laste hulgas märgab üks laps viiest voodit aeg-ajalt ehk harvemini kui kaks korda nädalas. 9-aastaste laste hulgas märgab üks laps kaheteistkümnest voodit ikka veel harvadel juhtudel.  

Perearst Triinu-Mari Ots selgitab, et voodimärgamise põhjused on erinevad:  „Organism ei saada neerudele nö õigeid signaale, kuid põie funktsionaalne maht on öösel vähenenud ning lapsel on raskusi üles ärkamisega. Samuti võib tegu olla perekondliku nähtusega.“  

„Voodi märgamist võib mõnikord ette tulla näiteks juhtudel, kui tegu on suurte muutuste või üleelamistega lapse elus – näiteks uude kooli või lasteaeda minek, õe või venna sünd, sugulase surm või kolimine. Tegu võib olla ka meditsiinilise probleemiga, mille puhul peaks arsti külastama ja temaga nõu pidama suuremate terviseriskide vältimiseks,“ lisab Ots.  

Arst jagab neli lihtsat nõuannet, mida teha voodimärgamise puhul:

• Püüdke muuta lapse õhtust joomisharjumust. Julgustage jooma päeva esimeses pooles, kuid vähendage joomist õhtuti, eriti enne magamaminekut. Vältige kihisevaid jooke.
• Püüdke muuta dieeti. Voodimärgamise ja kõhukinnisuse vahel on tugev seos – veenduge, et lapsel poleks kõhukinnisust.
• Proovige rakendada preemiapunktisüsteemi. Näiteks premeerige last, kui ta joob päeva jooksul õige arvu jooke või käib enne magamaminekut käskimata potil.
• Proovige kohandada õhtust rutiini ning veenduge, et laps käiks potil viimase asjana enne magamaminekut.

„Mõned soovitustest võivad olukorda muuta, kuid oluline on siiski probleemist oma perearstiga rääkida. Voodimärgamine pole lapse süü ning ravimata jätmise korral võib see tema enesehinnangut ja isegi arengut mõjutada,“ selgitab doktor Ots.