Naerujooga ravib haiguseid ning laseb valla rõõmu ja vabaduse

„Kui ei olegi midagi naljakat, mille üle naerda aga otsustad seda siiski teha, saab su keha sellest kätte kogu kasu. Õnnehormoonid hakkavad voolama,“ lisab ta.

Kadi, millal naerujooga Eestisse jõudis ning kui pikk on üldse selle joogastiili ajalugu? Kas Joogafestivalil on see esimest aastat?

Naerujooga on üks kõige uuematest joogaliikidest. Esmakordselt praktiseeriti seda 1995 aastal, kui meditsiinidoktor Dr. Madan Kataria otsustas oma rohkeid naeru hüvedest kogutud teadmisi praktikas rakendama hakata. Ta läks oma kodukoha juures parki ja meelitas 4 inimest koos endaga naermist proovima. Järgnevate päevadega grupp järjest suurenes ning lõpuks naerdi juba 50 inimesega. Ühel hetkel said aga naljad ja anekdoodid otsa ning tundus, et kooskäimisel pole enam mõtet. Dr. Kataria otsustas aga asjaga edasi tegeleda ning avastas erinevaid teaduslikke uuringuid lugedes,  et inimese aju ei tee vahet päris naerul ja võltsnaerul. Ehk et kui ei olegi midagi naljakat, aga otsustad ikkagi naerma hakata, saab su keha sellest ikkagi kogu kasu kätte. Õnnehormoonid hakkavad voolama. Järgmisel korral enam nalju ei räägitud ning hakati naerma ilma põhjuseta. Hiljem lisandus tehnikale ka pranayama ehk hingamisharjutused ning meditatsioon. Eestisse jõudis see stiil 2015 aasta sügisel, kui leidis aset esimene naerujooga õpetajate koolitus. Seda viis läbi india päritolu Hispaanias elav õpetaja Ananda Das. Sellest koolitusest alates lisandus naerujooga ka Joogafestivali kavasse. 2016 suvel oligi peaesinejaks Ananda Das ise, kes viis läbi suure koosnaermise pealaval ning andis ka mitmeid töötubasid. 2017 aasta suvel viisin suure naerujooga töötoa läbi juba mina koos teise õpetaja Eve Arpoga ning lõdvestuseks mängis Vilmar Schiff gonge. Ka sel aastal naerutame inimesi Evega koos ja loomulikult ikka pealaval.

Millistest joogastiilidest ning miks see stiil välja arenes?

Naerujooga, sellisel kujul, nagu ta Eestisse jõudis, on tegelikult naeruteraapia, mis on saanud mõjutusi joogast. Kuna Ananda Das, kes Eestis naerujoogat õpetas, on ka Kundalini jooga õpetaja, lisas tema tundidele just sellest stiilist tuntud meditatsioone. Lisaks aga ka Osho tehnikaid. Tegelikult ongi naerujooga kõige vabam joogaliik üldse. Õpetaja saab igas tunnis ise otsustada, mis täpselt toimuma hakkab. Minu jaoks seisnebki naerujooga võlu just selles,  et on ette antud mõtteid ja soovitusi, kuidas tundi läbi viia, kuid tegelikult ei ole mitte midagi reglementeeritud. On välja pakutud harjutusi, mida võib teha aga need ei ole ühest küljest ranges vormis ja teisalt ka mitte kohustuslikud. Meie Evega olemegi oma läbi aastate antud tundides kogenud seda, et harjutused, mis eestlasele sobivad, sünnivad enamasti kohapeal. Läbi inspiratsiooni ja grupi tunnetuse. Seega on ka iga tund erinev ja igav ei hakka mitte kunagi.

Kui suur on naerujooga füüsiline pool?

Naerujoogas võib teha suuremat füüsilist pingutust nõudvaid harjutusi aga ei pea. See sõltub nii õpetajast kui ka inimestest, kes on kohale tulnud. See võib olla tund, kus kehal ei paluta teha ühtki lisapingutust, sest naer ise on juba piisavalt intensiivne. Aga võib ka teha tugeva aeroobse või lihaseid treeniva tunni, millel on naerujooga elemendid.

Naerujooga mõjutab keha ja ka meelt väga tugevalt:

·       Naer vähendab stressitaset ja tugevdab immuunsust

·       Naer tervendab suurt osa stressist tingitud haigusi (n. migreen, astma)

·       Terve süda (samas südamehaigustega pole soovitav), parim kardiotreening (leevendab stressi, kulutab kaloreid ja on südamele kasulik)

·       Sügav hingamine muudab keha aluseliseks, mistõttu põletikud ja kasvajad ei saa võimu

·       Valuvaigistav, tekitab heaoluhormoone

·       On nagu sisemine sörkjooks kõigile organitele – parandab verevarustust

·       Varustab aju hapnikuga – tööjõudlus ja ideederohkus paranevad

·       Põhjuseta naer, see on meeletu seisund, mõtlemisvaba – puhkab meelt

·       Toob meisse elurõõmu, mis meis lapsena pulbitses

·       Annab enesekindlust, emotsionaalset tasakaalu (juhtumised ei määra meeleolu), Treenib näolihaseid ja parandab näo verevarustust = nooruslikum välimus!

·       Annab positiivse ellusuhtumise

·       Parandab enesetunnet, energiataset

·       Öeldakse, et 20 minutit naeru on sama, mis 60 min jõusaalis treenimist või aerutamist .

Kirjeldage palun seda stiili ning meenutage naljakaid seiku sellega seoses.

Kuna iga naerutund on erinev, on päris raske seda väga konkreetselt kirjeldada. Minu meelest on alguses kõige tähtsam tulla kohale ja lõdvestuda ning käesolevas hetkes olemist nautida. Oluline on jätta ukse taha hinnangute andmise komme ja kriitika nii iseenda kui ka teiste suhtes, normid-reeglid, kõik muu, mis segab meid olemast meie ise - rõõmus, vaba  ja lustlik. Esmalt lõdvestame keha ja meele ning paneme selle vibreerima naeru rütmis. Edasi teeme erinevaid harjutusi – osad neist on mängulised ja dünaamilised, teistes on vaja rohkem endaga tööd teha. Sellele järgneb mõnus lõõgastus. Peale puhkust teeme mõnikord mõne lihtsama ja maandava meditatsiooni. Kokku moodustab tund terviku, millel on tugev mõju meele puhastamisele ja keha taasloomisele.

Naljakaid seiku eraldi välja tuua siin minu meelest ei saa. Ka tund ise ei ole mitte õpetajapoolne stand-up komöödiaetendus, vaid ta juhendab, kuidas endas järjest kergemini naeru välja tuua. Minu jaoks on lõbus aga see, kui näen tunni algusepoole inimeste ehmunud nägusid, et „huuu, mis harjutus see veel on...“siis tunni lõpupoole on need samad inimesed juba ennast lõdvemaks lasknud ning lubanud endale uusi kogemusi. Ja lõpuks tänavad meid, juhendajaid, õnnelikult, lisades juurde, et pole nii palju ja nii südamest juba aastaid naernud. Sellist vabanemist ja avanemist on armas vaadata. Ja see aitab ka meelel uusi mustreid luua, ennast ka muudes elu situatsioonides vabamalt ja julgelt tunda.

Tõenäoliselt sobib see stiil ka väga kinniste inimeste avamiseks? 

Jah, sobib väga hästi. Eks enamus eestlastest on oma sisemuses tegelikult introverdid. Sellest, kui tõelisest aardest, räägib ka Valdur Mikita oma raamatutes. Kuid vahel endale selliste naeruharjutuste lubamine aitab soovi korral oma kookonist välja tulla ning ennast igas situatsioonis mugavalt tunda.

Kui palju inimesi Eestis seda harrastab ning kas sellega tegeletakse sihtotstarbeliselt või harrastatakse seda teiste stiilidega segamini? 

Statistika selle kohta, kui palju inimesi Eestis seda stiili regulaarselt harrastab, minu teada puudub. Pakun, et neid on veel vähe ja kasvuruumi on palju. Eks me Evega ka proovime seda vaakumit täita ning pakume korra kuus inimestele võimalust koos naermas käia. Enamasti tehakse naerujoogat tunde eraldi aga loomulikult võib seda miksida erinevate stiilidega ja kasutada erinevateks puhkudeks, kasvõi näiteks pulmaseltskonna üllatamiseks.

 Kui inimene on ekstravert ja naerab niigi palju, siis kuidas erineb naerujooga naer tema jaoks nö tavaliselt naerust?

See, et inimene on ekstravert, ei tähenda sugugi, et ta naeraks. Või naeraks piisavalt. Lapsena on naer kerge tulema, kuid täiskasvanueas juhtub seda harva ning selleks peab enamasti oluline põhjus olema. Naerujooga õpetab aga ilma põhjuseta naerma ehk oma naeru haldama-valdama. Et inimene saaks seda vabamalt kasutada ja läbi selle suuri muutusi oma ellu tuua. Ananda Das õpetas mulle kunagi ühe lihtsa aga tõhusa harjutuse naeru genereerimiseks, mida saab igapäevaselt harjutada. Alguses tundub see totter aga harjutades kasvab vilumus ja ühel hetkel näed sa selle tegelikku võlu. Harjutus ise on siis selline: iga kord, kui sul autoga sõites on vaja punase fooritule taga peatuma jääda, hakkad sa naerma. Ja naerad nii kaua, kui fooris läheb tuli roheliseks. Esimesed korrad oli seda VÄGA raske teha. Isegi minul, kelle jaoks on naer tõesti elu lahutamatu osa. Aga harjutamine teeb meistriks ning nüüd on minulgi palju lihtsam enda sees naerunupp sisse lülitada ning läbi selle pingeid vabastada.