Katrin LustFoto: Stanislav Moškov
Blogid
20. mai 2018, 17:02

KATRIN LUSTI BLOGI | Sajad Swedbanki kliendid kaebasid panga kohtusse (75)

Sel esmaspäeval on eetris lugu, mida ma olen uurinud ligi kolm aastat. 2015. aasta suvel sain teada, et Eesti suurima panga – Swedbanki –  osalusel on haihtunud 8.5 miljonit eurot Eesti investorite raha. Nimelt investeerisid eestlased 2007. aastal Rumeenia maadesse, mille väärtus täna ei ole isegi mitte kümnendikku sellest summast, mida maade alla toona pandi. 

Swedbank üritab öelda, et maade hind on langenud kuna kogu maailm kannatas kinnisvara- ja majanduskriisi all. Investorid aga väidavad, et need maad poole mitte kunagi maksnud isegi mitte miljonit eurot. 

Seda, mismoodi rahad Rumeenias kaduma läksid, näete juba saates. Küll aga tahan ma enne saadet teile rääkida veel ühe loo, mis saatesse lihtsalt enam ei mahtunud.

Üks Rumeeniasse investeerinu oli varalahkunud transiidiärimehe Aadu Luukase Sihtasutus (SA), mis annab igal aastal välja Eestis missioonipreemiaid. 

Kindlasti mäletate kurikuulsat Varro Vooglaiu juhtumit aastal 2014, kui Aadu Luukase SA andis Vooglaiu juhtitavale (SA Perekonna ja Traditsiooni kaitseks) missioonipreemia 35 000 eurot. 

Vooglaid võttis preemia vastu lillede ja õnnitluste saatel, kuid siis algas meedia klapperjaht. Nimelt võitlevat Vooglaid homode vastu ja töötas sellega justkui avatuma ja sallivama ühiskonna vastu. 

Selle peale teatas Swedbank, kes oli Luukase heategevusprogrammis iga aastane annetaja, et ta küsib oma annetuse 5000 eurot Luukase heategevusfondist tagasi. 

Swedbankile ei meeldinud samuti, et preemia anti just Varro Vooglaiule: see ei läinud nende sõnul kuidagi panga väärtustega kokku. 

Minu allikate sõnul Swedbank ei annetanud kunagi Luukase Sihtasutusse sularaha, vaid osutas Luukase heategevusfondile varahaldusteenust. Seesama investeerimise otsus ja nõuanne osta heategevusfondile Rumeenia võlakirju oligi Swedi annetatud investeerimisnõu. 

Täna oleme me olukorras, kus Swedbanki kliendid on Swedbanki vastu kohtusse läinud ja nad nõuavad, et Swedbank annaks vähemalt seletust, kuidas Rumeenia investeerimisotsus pangas ikkagi tehti. Pank on ise selgitanud kohtule, et neil pole säilinud Rumeenia investeeringuga seotud dokumente nagu näiteks kinnisvara hindamisaktid jne. 

Kas see ei ole panga poolt kahepalgeline, kui küsib tagasi "annetuse", kui talle parasjagu ei meeldi see, kellele preemia antakse, aga samas ei ole nõus heatetevusfondile halva investeerimisnõu tõttu tehtud raha tagastama?

Avalikkusele on täna jäänud mulje nagu Swedbank oleks vastutustundliku pangana Luukase heategevusfondist tagasi küsinud reaalselt annetatud 5000 eurot, aga tegelikult anti Luukase fondile investeerimisnõu ja pank osutas Luukase heategevusfondile hoopis varahaldusteenust. 

Ehk siis Luukase fond hoiab oma raha Swedis ja laseb seda pangal ise investeerida. Täpselt sedasi sattuski Luukase fond ka Rumeenia võlakirjade omanikuks. Ja kui fondi otsus pangale ei meeldinud, otsustasid nad avalikult fondi mitte toetada, samas olles ise fondi heategevuseks mõeldud rahad Rumeenias kaotanud. 

Saates näete pikemalt, kuidas haihtus 8.5 miljonit eestlaste raha Rumeenias ja sõna saab ka endine Hansapanga asutaja Toomas Sildmäe, kes ütleb otse kaamerasse, miks ta oma rahasid enam Swedbangal –  luba küsimata – investeerida ei luba. Saates räägib ka Hans H. Luik, kes rahadest ilma jäi ja kelle meelest on lubamatu, et Eesti suurim pank on ära kaotanud tähtsad dokumendid. 

Tegelikult ei ole Rumeenia ainult Sildmäe või Luige mure, vaid kannatajaid on üle 200 ja enamus, kes raha kaotas, on tavalised inimesed. Nende jaoks on raske neid summasid, mida panga abil Rumeeniasse pandi, korstnasse kirjutada. 

Ka Karl Madise eksabikaasa Kersti Rosenberg investeeris Rumeeniasse majamüügist saadud raha. Täna on naine oma rahast ilma ja vanaduspõlve säästude asemel on tal hoopiski elu lõpuni Swedbankis kodulaen. Kersti Rosenbergi jaoks on Rumeeniasse investeeritud rahade kaotus korvamatu.

"Kuuuurija" räägibki sellest, kuidas täiesti tavalised inimesed jäid oma rahadest ilma usaldades panka, käies nüüd suurpanga vastu kohut ja makstes veel sellele kõigele –  aastaid hiljem –  ikka veel peale.