Puukentsefaliidi vastu tasub end vaktsineerida ka suve hakul

„Puukidega võib kokku puutuda pea igaüks, seega on puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine aktuaalne igal aastal. Seda enam, et puukentsefaliit on tõsine ja ohtlik haigus, millesse haigestumine toob kaasa mitmesuguseid ebameeldivusi,“ ütleb terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko. Tema sõnul tuleks võimaluse korral lasta end vaktsineerida juba talvel või varakevadel, kuid kindlasti on põhjust selle peale mõelda ka nüüd. „Kui praegu esimene süst ära teha, saab korraliku kaitse haiguse eest suve teiseks pooleks. Seega sügisel seenel võib end juba kindlamalt tunda,“ lisab ta.

Täielik puukentsefaliidivastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Seejärel on kaitset vaja iga kolme kuni viie aasta tagant kordussüstiga uuendada. Vaktsiini eest tuleb inimesel endal tasuda.

Haigestumine kasvab

Terviseameti andmetel on aastaga kasvanud haigestumine nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi: mullu registreeriti puukentsefaliiti haigestumist 87 ja puukborrelioosi 1963 korral, 2016. aastal vastavalt 81 ja 1420 korral. Viiendik ehk 384 borrelioosijuhtu registreeriti Saaremaal, Saaremaale järgnesid Tallinn 371, Harjumaa 240 ja Pärnumaa 232 haigusjuhuga. Entsefaliiti registreeriti enim Tallinnas (27 juhtu) ja Saaremaal (19 juhtu). Selle aasta nelja kuuga on Eestis registreeritud 181 puukborrelioosi haigusjuhtu, puukentsefaliiti veel registreeritud ei ole.

Puukborrelioosi vastu puudub küll vaktsiin, kuid haigestumist saab ennetada puugihammustusi vältides.

Väldi puugihammustust

• Kanna heledaid, pikkade varrukatega riideid, et puuke aegsasti märgata, püksisääred pane sokkide või kummikute sisse.

• Kasuta putukatõrjevahendeid.

• Pärast õuest tulekut kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid.

• Vaata üle oma lemmikloom, sest ta võib puuke tuppa tuua.

• Väldi pastöriseerimata piima ja piimatooteid, sest pastöriseerimata piimaga levib haigus loomalt inimesele.

Mida teha puugihammustuse korral?

• Katsu puuk võimalikult kiiresti eemaldada ning kui see endal ei õnnestu, pöördu arsti poole.

• Ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tagakeha pigistamisest ning ära kasuta õli vms aineid.

• Võta puugil võimalikult pea lähedalt kinni, võimalusel kasuta peenikesi pintsette või puugieemaldamisvahendit ja tõmba see ettevaatlikult välja.

• Pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga.

• Kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik, ilmnevad külmetushaigust meenutavad nähud või hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.

Puukentsefaliidi haigusnähud

Puukentsefaliidi viirusega nakatunud inimesel ilmnevad ühe-kahe nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädala, seejärel enamik inimesi terveneb. Kolmandikul nakatunutest võib viirus aga tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Sellisel juhul haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, inimene oksendab, on uimane ja tunneb end halvasti. Haigustunnuste ilmnemise korral tuleb kohe pöörduda arsti poole.

Puukborrelioosi haigusnähud

Kui puukentsefaliidi viirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahale kinnitunud puugilt haigustekitajad üle kanduvad.

Puukborrelioosile on iseloomulik palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalulangus. Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve – vähemalt viiesentimeetrise läbimõõduga punetava laigu teke. Selline erüteem tekib 60–80 protsendil nakatunutest hammustuskohale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Ajaga lööve kaob. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada närvisüsteemi-, südame- või liigesekahjustusi.

Puukborrelioosi registreeritakse aasta läbi. Talvel registreeritud puukborrelioosi juhud viitavad sellele, et inimene on pöördunud arsti poole haiguse tüsistuste, kõrval- või jääknähtudega.

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning sellesse võib uuesti nakatuda.

Allikas: terviseamet

Puuk võib varitseda ka koduaias

Eestis levitavad puukentsefaliidi viirusi kaks puugiliiki – võsapuuk ja laanepuuk. „Kuna Eesti on kõrge puukentsefaliiti nakatumise riski piirkond, ei pruugi puugiga kokku puutuda ainult metsas või heinamaal, puugi võib üles korjata ka koduaia murult,“ lisab Benu Papiniidu apteegi proviisor Margot Lehari.

„Puukentsefaliit levib viirust kandvate puukide süljega ning võib edasi kanduda kõigest mõne minuti jooksul pärast hammustust. Seetõttu ei saa end regulaarse puugikontrolli ja leitud puukide kiire eemaldamisega puukentsefaliidi infektsiooni eest kaitsta, erinevalt puukborrelioosist, mis vajab edasikandumiseks pikemat aega,“ tõdeb apteeker.