Foto: Kalev Lilleorg
Mitmesugust
9. mai 2018, 07:59

Dagmar Oja: „Võitleme nutuga ja laulame samal ajal bäkki.“

«Mulle meeldib laval teistest tagapool seista. Niimoodi on kogu lava silme all – ja mina näen kõike ning kõiki,» ütleb Dagmar Oja, Eesti üks kogenumaid taustalauljaid.

«Mulle meeldib laval teistest tagapool seista. Niimoodi on kogu lava silme all – ja mina näen kõike ning kõiki,» ütleb Dagmar Oja, Eesti üks kogenumaid taustalauljaid.

Dagmar Oja (36) elab praegu saate «Eesti otsib superstaari» rütmis. Nädala algus on rahulik ja hiljemalt kolmapäevaks saavad nad Kaire Vilgatsiga kätte järgmise saate laulupartiid. Neid on paras ports, sest ehkki iga esituse juures pole bäkiosa ette nähtud, tunnevad noored üldiselt end kindlamini, kui tugeva tämbriga taustadaamid seljatagust kaitsevad. «Neljapäeval tehakse proovi. Selleks ajaks on kõigil oma osad selged ja kolme-nelja ajal läheb laulmiseks. Kõige hullem möll puhkeb pühapäeval. Siis oleme põhimõtteliselt hommikust ööni TV3 stuudios, teeme proove, läbimänge ja õhtul algab otsesaade.» Siis paar päeva vahet ja sama tambiga uuesti. Hoolimata sellest, et Dagmar näeb nädalast nädalasse noori lauljaid oma soolokarjääri üles ehitamas, ei kõneta sama saatus teda ennast üldse. «Mina olen bäkilaulja. Mulle meeldib laulu põhihäälele teist viisi juurde tekitada ja sel moel loole omalt poolt värvi anda. Ma naudin kellegagi koos mitmehäälset laulmist. Vilgats ütleb küll, et see on mul lihtsalt mugavustsoonis olemine. Võib-olla nii ongi, aga mulle meeldib mu mugavustsoon,» räägib lauljanna veendunult.

Veidral kombel pole Dagmar kunagi unistanud üksinda rambivalguses seismisest. Kuidagi on elus nii läinud, et lasteaias-koolis oli peale tema alati teisi musikaalseid lapsi ja hästi palju tehti just ansamblilaulu. Ja Dagmar polnud see laps, kes pidudel üksi laulma pandi. Esineti ikka mitmekesi. Mõnd üksikut soololaulmist mäletab naine siiani. «Avinurme kooli 9. klassi lõpuaktuse eel palusin ise õpetajat, et saaksin lauluga esineda,» jagab Eesti üks tuntumaid taustalauljaid esimest suuremat solistikogemust. Piduliku sündmuse puhul kogunes saali kogu pere koos lähedastega ja valasid ilusa laulu ning üleva hetke mõjul liigutus­pisaraid. Kuna Dagmar on loomult härdameelne, osutus esinemine parajaks katsumuseks: «Endal tõusis ka klomp kurku. Katsusin siis publikusse mitte vaadata, vahtisin tagaseinas mingit punkti ja laulsin.» Muide, laval pisaratega võitlemist tuleb tal ette ka praegu, täpsemalt igal pühapäeval, kui üks noortest lauljatest superstaari­saatest lahkuma peab. «Neist on nii kahju,» õhkab naine. «See viimane laul, mida väljalangenu enne saate lõppu esitab, on ka meile väga kurb. Võitleme nutuga ja laulame samal ajal bäkki,» tutvustab Dagmar taustalaulja töö köögipoolt.

Edasi lugemiseks: