Kui oled üle 50aastane, peaksid neid tervisenäitajaid kindlasti jälgima!

Vererõhk. Vererõhuaparaadid on tänapäeval kättesaadavad, arstid soovitavad eelistada õlavarrelt vererõhku mõõtvaid aparaate, sest need on vähem tundlikud ja annavad tõesema tulemuse. Numbrid, mida peaks meeles pidama, on 130/85 mmHg. Kui näitajad erinevad sellest pikema perioodi jooksul, tuleks konsulteerida arstiga.

Veresuhkur. Veresuhkrutaset saab mõõta nii kodus kui ka apteekides, soovitatavalt hommikuti tühja kõhuga. Kui veresuhkrunäit kipub tõusma üle 7 mmol/l, tuleks sellest rääkida arstile.

Kehakaal. Oluline on jälgida kehamassiindeksit. Selle arvutamiseks on internetis olemas erinevaid kalkulaatoreid, kuid seda saab ka ise teha, kui kehakaal jagada pikkuse ruuduga. Kui kehamassiindeks on üle 25 ja see näitab tõusumärke, ohustab inimest ülekaal ja rasvumine. Sel juhul tuleks nõu pidada toitumisnõustaja, pereõe või arstiga. Teine võimalus on jälgida vööümbermõõtu. Kui see on naistel üle 88 ja meestel üle 102 sentimeetri, viitab see rasvaladestuste kogunemisele kõhupiirkonda. Ka siis tuleks arstiga nõu pidada, sest liigne kehakaal võib kaasa tuua ainevahetuse häired, suurendada südamehaigustesse ja ka diabeeti haigestumise riski.

Soolevähi skriining. Kuna kogu elanikkond haigestub järjest enam vähki, tuleks ära kasutada kõik võimalused vähktõve ennetamiseks. Üks uuemaid sõeluuringuid on soolevähi sõeluuring. Jämesoolevähi sõeluuringusse oodatakse 60–69aastaseid inimesi. Uuring viiakse läbi väljaheitest peitveretestiga. Samas saab ka apteegist osta sellise testi, see pole üldse kallis. See näitab, kas väljaheites esineb verd. Kui jah, tuleks sellest rääkida oma arstile.

Emakakaela- ja rinnavähi sõeluuring. Kui saadakse kutse emakakaela- või rinnavähi sõeluuringule, tuleks selles ka osaleda. Need tõved ei anna endast ise varakult märku, kuid neid varakult avastades on võimalik kauem elada. Rinnavähi sõeluuring viiakse läbi 50–62aastaste naiste seas, emakakaelavähi sõeluuringut tehakse 30–55aastastele.

Eesnäärmevähk. Üle 50aastased mehed peaksid kindlasti kontrollima oma eesnäärme tervist. Esmalt tuleb täita vastav küsimustik, näiteks perearsti juures, ning kui see annab palju punkte, tuleks teha PSA-test.

Muutused sünnimärkides. Kindlasti tuleb silma peal hoida sünnimärkidel. Kui need suurenevad, veritsevad või muutuvad, tuleks neid näidata pere- või nahaarstile.

Nägemine. Selles vanuses nõrgeneb silmanägemine ja vajatakse prille. Teisalt suureneb risk haigestuda glaukoomi või kaesse. Glaukoomi korral tõuseb silmarõhk ja kui seda ei kontrolli, võib inimene pimedaks jääda.

Vaktsineerimised. Üle tuleks vaadata ka oma vaktsineerimised. Paljud üle 50aastased avastavad tema sõnul, et nende difteeria- ja teetanusevastane kaitsesüst on viimati tehtud koolis, kuid see kaitseb inimest vaid kümme aastat. Kindlasti peaksid erinevate tõbede vastu vaktsineerimisele mõtlema ka need, kes palju reisivad.

Hambad. Isegi kui auke pole, võiks kord aastas käia hambaarsti või suuhügienisti juures hambakattu eemaldamas.