Miks HARRY ja MARGIT KÕRVITS pealinnast saarele kolisid?

Margit ja Harry Kõrvits jätsid kahe aasta eest Tallinna ja põgenesid väsitava kära eest saarele. «Linnas ei ole ju ilmaski kellelgi aega. Siin on aeg aga nagu maast leitud,» tõdeb Kure kohviku pererahvas.

On aprilli lõpp ja perekond Kõrvitsate kohvik Kuressaare südalinnas on sel kevadel avatud esimesi päevi. Kuigi päike paistab, on veel jahedavõitu ja väljas istuda ei saa. Aknal tervitab külastajaid sügavamõttelise ilmega traadist toonekurg, piimapanges on rohelised nuppus tulbid. Tilluke Kure kohvik lõhnab kohvi ja saiakeste järele. Kõik näib olevat sooja suve ootuses. Margit ja Harry, mõlemad elupõlised tallinlased, on rõõmsad ja rõõsad, nagu oleksid nad oma päikeseenergia juba kuskilt kätte saanud. «Ilm on meil siin kogu aeg tipp-topp,» ütleb Harry heatujuliselt.

Tema ei saa aru, mis jutt see on, kui ilmateade lubab halba ilma. Näiteks eelmisel suvel, mis teadupärast oli oma vihmasusega lausa kurikuulus, säras ja sillerdas neil saarel kogu aeg päike. «Vaid kahte asja ei saa siin usaldada, » tõdeb mees. «Need on ilmaennustus ja praamiliiklus.» Sellest, kui Kõrvitsad kodinad kokku pakkisid ja lõplikult saarele otsustasid minna, on möödas umbes kaks aastat. «Muidugi peeti meid poolearulisteks, kui otsustasime kõik jätta ja siia päriseks elama tulla,» tunnistab Margit. Tuttavad on takkajärele tunnistanud, et ega nad paari minekut lõpuni uskunudki. Aga siin nad nüüd on ja ära minna ei kavatse.