PSÜHHOLOOG: Eesti naine ei saa rohkem lapsi, sest ta saab kasvatamisel loota ainult iseendale (38)
Maikalu vanaema sündis 1936. aastal. See oli tema sõnul aeg, mil mehed jäid sõtta, nad viidi Siberisse ja kes jäid koju, olid omadega nii läbi, et hakkasid jooma, lõid üle aisa või muutusid vägivaldseks.
"Andke andeks, mehed. Midagi ei olnudki teha. Naine sai loota ainult iseendale laste kasvatamisel," ütleb Maikalu.
"Selleks ei peagi suhtes olema, et lapsi saada. Korraks peab kokku saama. Laste saamiseks pole vaja paarisuhet vaid paaritumist!" mõeldakse Maikalu sõnul tänagi.
Sestab küsib Maikalu, kas on iseendale lootmine vaid selle põlvkonna küsimus, mil tema vanaema kasvas? Mis on tänasel päeval teisiti ja milline peaks siis olema üks paarisuhe, mis toetaks laste saamist?
Maikalu sõnul kiputakse unustama, et pere alustala on paarisuhe ning õnnelikud lapsed on need, kelle vanemad on õnnelikud ja kes saavad kasvada terves perekonnas.
Maikalu sõnul planeeris kord ta ühes abikaasaga reisi, kuhu üks lastest väga kaasa tahtis tulla. Tal oli raske mõista, miks vanemad lähevad kahekesi. Selle peale teatanud pere vanem laps: "Kui emme ja issi saavad natuke kahekesi olla, on meil kõigil pärast parem olla."
Maikalu sõnul on tegemist geniaalse tähelepanekuga, mida laps märkas, kuid mille paarisuhtes lapse saanud vanemad tihtilugu unustavad, kuid mida neile aeg-ajalt võiks meelde tuletada.
mitmeid kordi oma elukaaslasi vahetanud. Riik selles olukorras on ainult vahendajakes ka ei suuda üksinda kasvatatate naiste probleemidega hakkama saada. Paljud perekonnad on läinud lahku ainelt selllepärast ,et mees töötab välismaal ja peagi leiab sealt uue suhte. Mees tunneb end ikka vabana, seaduse järgi pole tal ju mingeid kohustusi. Samas naine, püüdes kindlustada lapse heaolu rabades tööd kodus ja tööl, ei ole enam nii nooruslik ja esinduslik, nagu noor neiu.
Kui palju on praegu kärgperesid, kus perest lahkunud mees majanduslikult toetab endist kaaslast.