HINGESTATUD LUGEJAKIRI | Käisin Swami Darshi raamatuesitlusel ja sattusin pöördesse! (6)

Jõudsin kohale 20 minutit enne algust, lootuses leida vaba istekoht, kuid kõik kohad olid juba hõivatud ja ka püstiseisjate arv kasvas kiiresti. Soojas saalis surises videokaamera ja plõksus fotoaparaat, kuni tugitoolid ning raamatupoe ja Pilgrim kirjastuse reklaamtahvlid peakangelast ootasid. Nagu võimendava eelsoojendusena astus korraks toolide juurde Eesti „Selgeltnägijate tuleproovi“ võitja šamaan Anu, asetas oma kõrge kepi seina najale ja kadus uuesti vaateväljast. Loetud minutite pärast naasis ta koos naaberriigi staarselgeltnägijaga. Rahvas võttis juba televisioonist tuttavaks saanud sinise mütsi, jope ja teksadega tulija vastu austava aplausiga.

Saladuslike silmadega sale, kuid jõuline mees kinnitas suu juurde väikese mikrofoni ja tervitas rõõmsalt oma Eesti sõpru. Edasist suhtlemist tõlkis mikrofoni kaudu hea vene keele oskusega šamaan Anu, kes ka ise külalisele küsimusi esitas.

Venemaa selgeltnägijate populaarsest võistlussarjast kustumatu mulje jätnud erilise elukäiguga nägija kõneles vahetult ja siiralt oma otsingutest, leidmistest, kannatustest ja võitudest. Tuleproovi saadet pidas ta vaid üheks väikeseks etapiks oma eluteel. Ta tänas oma õpetajaid, kes aidanud tal läbi praktikate iseennast leida.

Darshi esinemine oli täis särisevat energiat, temperamenti ning sisaldas kohati näitlejalikku koomikat, mille tulemusena tundsin endassegi elujõudu tulvavat. Läbi seikluslike radade ümbersündinu valdas nauditavat eneseväljendust, mis naelutas jälgima ja tõmbas kaasa.

Näis nagu sulanuksime me kõik temaga üheks kui parimad sõbrad. Ja ometi rõhutas karismaatiline vitaalne härra imet tabama tulnud inimestele, et ta on lihtne inimene.

„Ei ole nii, et ma söön vikerkaart ja puuksutan välja liblikaid.“ kinnitas ta oma lihtsaks inimeseks olemist mõtestades. Küll aga olevat tal lisaks nägemisvõimele ja tugevale tunnetusele paljud olemuslikud asjad selgeks saanud ja ta valitsevat oma mõtteid. Oma mõttemaailma jälgimist, treenimist ja enda olemuses selgusele jõudmist soovitas ta kirgliku soojusega meile kõigile.

„Me kõik peame ükskord aru saama, kes me tegelikult oleme ja mida me siin üldse teeme,“ kõneles paeluva pilgu ja mõjuva maneeriga meister, kes valitseb energiaid ja valdab peeneid tehnikaid nende toitmiseks.

Darshit kuulates ja vaadates tajusin, kuidas tekkis hingeline ühtekuuluvustunne tema enda ja kõigi külalistega ning sealsamas meenus mulle üks tema põhimõtteid, mida ta ütles välja tuleproovi saates:

„Me kõik oleme Jumalad. Ainult et blokk tuleb eest ära võtta.“

Veel jäi mulle meelde tema zen-praktikate lembus ja julgustav avaldus:

„Aja möödudes saame me lõpuks ikka aru iseendast.“

Pärast hingekosutavat ja vaimu valgustavat jutuosa said kuulajad targalt tegijalt ükshaaval küsimusi küsida. Neid tuli rahva hulgast seinast seina ja kõik said vastuse. Kahe noore naise küsimused päädisid nägija poolse praktilise abiga, nagu meile võistlussarjast teada. Kummagi naise puhul lähenes ta abivajajale peale paari sügavat hingetõmmet oma puudutava keskendunud pilguga, hoides lähedalt tunnetuslikku rahustavat kontakti. Siis veel käte peale panemine ning lõpuks kallistades heade soovide kaasa ütlemine. Nii oskab ainult tema – ümbersündinud Swami Darshi. Need hetked jäävad meelde, sest need mõjusid mulle kui kõrvaltvaatajalegi ja mõjusid hästi.

Aktiivse publiku küsimuste vooru järel võttis suure naaberriigi suur inimene seljast jope, liigutas T-särgi alaosaga õhutamiseks tuult ja istus rõõmsa ilmega tugitooli, et soovijatele raamatutesse autogramme jagada.

Lahkusin raamatupoest aeglasel sammul ja optimistlikus meeleolus. Kõndisin läbi tänavate isekeskis mõtiskledes trammipeatusesse. Kõnetav külaline teiseltpoolt idapiiri oli andnud kuhjaga mõtlemisainet, mida loomulikult ei jõua adekvaatselt ära mõelda viieminutilise jalutamisega rahvarohkel uulitsal. Suurmehe soovitused ja erksalt esitatud mõttelõngad peaksid ennast otsiva inimese sees liikuma kogu elu. Ja mitte ainult peas, vaid rohkem just südames, nagu ta oli toonitanud.

Trammitrepist üles astudes välgatas mu peas tuleproovi saate võitja vastatud märgiline vastus küsijale. Keegi küsis tookord, et kas me peaksime minema Tiibetisse, et kõike seda saavutada.

„Tiibet on meie enda sees.“ vastas selle peale naeratav sinise mütsiga finalist, kes kummaliste hingamistehnikatega seadistatult auga sinise klaasist võidukäe välja teenis.

Väga huvitavad mõtted väga huvitavalt karakterilt! Me võiksime rohkem mõelda nende mõtete üle.

Aitäh, fantastiline unustamatu Swami Darshi, et tulid ja meid mõtlema innustasid. Mõtleme veel!