Ajaloo kõige kuulsam naisspioon on kahtlemata Mata Hari, kes tegutses korraga nii sakslaste kui ka prantslaste huvides. Temaga umbes samal ajal elanud Balti päritolu Anna Revelskaja varustas väärtusliku luureinfoga venelasi.
Esimese maailmasõja ajal tegutsenud naisluuraja tegelikku nime ei teata, sest Anna Revelskaja oli üks paljudest varju- ehk agendinimedest. Tõelisest salakuulajast pole säilinud ka dokumente, sest revolutsiooni järel hävitati Venemaal suur osa tsaariluure arhiivist. Seetõttu saab Anna kohta väheseid infokilde noppida vaid erinevate autorite teostest. Samas on mõni uurija kahtlustanud, et selline isik polegi kunagi elanud ja tegemist on väljamõeldud persooniga.
Kõige rohkem esineb Anna Revelskaja kohta andmeid vene kirjaniku Valentin Pikuli ajaloolises romaanis «Moonsund», mis ilmus esimest korda 1970. aastal. Teadaolevalt töötas kirjanik loomeprotsessi käigus läbi hulgaliselt saksakeelseid dokumente, kust avastaski märkmeid naise kohta, kes esimese maailmasõja ajal Venemaa Balti (Läänemere) laevastiku luureosakonnas töötas. Romaanis on naise nimi Anna Revelskaja, kuid veel teatakse teda Clara Izelgofi (Iselhoff) ja Katrin Izelmanina (Iselmann). Viimast nime on oma teostes kasutanud inglise ajaloolane Hector Bywater. Ka Saksa sõjaväelased Walter Nicolai ja Maximilian Ronge on oma memuaarides rääkinud Vene spioonist. Ajalukku läks luuraja siiski Anna Revelskaja ehk Reveli Anna nime all.