Foto: Daisy Lappard
Inimesed
20. aprill 2018, 22:51

Koerte koolitaja Siim Oja: "See ei lähe mitte, et koer napsab laua pealt süüa ja ronib voodisse."

Siim Oja suudab panna koeri käituma just nii, nagu on parasjagu tarvis – lärmakad jäävad vait ja agressiivsed rahunevad. Kuidas ta seda teeb? «Ma ei ole kindlasti koeralausuja, vaid inimene, kes mõistab loomi. Minu kohta võib öelda pigem koeralugeja,» ütleb mees.

Siim Oja suudab panna koeri käituma just nii, nagu on parasjagu tarvis – lärmakad jäävad vait ja agressiivsed rahunevad. Kuidas ta seda teeb? «Ma ei ole kindlasti koeralausuja, vaid inimene, kes mõistab loomi. Minu kohta võib öelda pigem koeralugeja,» ütleb mees.

Siim (35) tuleb täpselt kokkulepitud ajal Pet City lemmikloomakeskuses vastu, nägu naerul. Tal on rihma otsas väike patsiga koerake, kes kõnnib veidi arglikult. Märkan, et loom on ülikõhn ja küsin, mis tal viga on. Siim ütleb, et koera lihased ei ole korralikult arenenud, seepärast on tal liikumisega probleeme: «Tulime just treeningusaalist, tegime suure ringi. Ta oli väga tubli.»

Veel mõni aasta tagasi töötas Siim Tallinna vanglas. Üheksa seal töötatud aasta jooksul jõudis ta vanglasüsteemis mitmesuguseid ameteid pidada. Kui ühel päeval tuli teade, et soovijail on võimalik osaleda teenistuskoera väljaõppes, oli mees krapsti püsti ja tahet täis. Ta oli enda arust täielik koerainimene, kel lapsepõlvekodus alati mõni peni ringi jooksis. Väljaõpe osutus arvatust keerulisemaks. See kestis seitse kuud ja meenutas Siimu sõnul Ameerika mägesid. «Sain õppe alustamiseks pooleteiseaastase Belgia lambakoera, kes toodi Soomest. Esimese asjana selgus, et ta ei saa eesti keelest aru ega oska käsklustele reageerida. Koer ise oli tohutult energiline ja ärev ning mul tuli leida viis temaga suhtlemiseks ja kontakti saavutamiseks,» meenutab ta oma päris esimest kogemust teenistuskoeraga. Kaks kuud pärast töökoera saamist sündis Siimu perre poeg Herman. Niisiis oli tal kaks beebit korraga.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99