Hommikusöök staariga; Evelin Ilves ja Siim RikkerVideo: Saatejuht: Anu Saagim. Operaator: Tatjana Iljina. Toimetaja: Geidi Raud. Monteerija: Alar Truu
Inimesed
20. aprill 2018, 00:01

VIDEOINTERVJUU | Evelin Ilves: mulle tundus, et olen nagu õudusunenägu, kellega mitte keegi ei julge käia – aga Siim julges (91)

„Saime Siimuga tuttavaks, kui meil mõlemal oli raske aeg. Siim lahutas parasjagu abielu. Hakkasime lihtsalt niisama suhtlema ja vahel jalutama. Olime nagu saatusekaaslased. Mul oli tunne, et keegi ei julge minuga käia – olen nagu õudusunenägu, sümboliseerin midagi kohutavat. Aga Siim julges,“ meenutab Evelin Ilves, kuidas pärast lahutust president Toomas Hendrik Ilvesest tuli tema ellu praegune elukaaslane, lõõtsamängija Siim Rikker.
Siim Rikker Foto: Stanislav Moshkov

Evelin, kes saab täna 50aastaseks, kolis Siimuga (34) esimesse ühisesse koju möödunud aasta novembris. Oma Tallinna vanalinnas Pikal tänaval asuvas üürikorteris peavad nad ühtlasi restorani, mis kannab nime ROOG ja töötab siis, kui on klientide broneeringuid. Just siin serveerivad Evelin ja Siim hommikusööki ka Bravuuritarile, kes on saabunud eksesileedi sünnipäevaintervjuule.

„Üks laps, kes oli ühtede külalistega kaasas, istus siin trepi peal ja küsis mult: „Kas sa elad ka siin restoranis või?“ Ma ütlesin, et see on vastupidi: see on minu kodu, kus ma mängin vahel restorani,“ muheleb Evelin.

Sa näed välja nagu 36, päriselt ka!

Ikkagi aasta vanem kui Siim (naerab). Siim saab 35.

Sul on noor mees.

Vaata, kui ilus. On ju?

Jaa! Kadedaks teeb. Ta mängib pilli – iga naise unistus! –, aitab sind, oskab süüa teha. Seksist ma ei räägi.

Söögitegemist õppis ta minu käest. Tema oli hakklihakastmemees, enne kui me kokku saime – aga ta on lihtsalt megaandekas. Nagu loomingulised inimesed ikka.

Kui käid läbi kõigist kärestikest ja sopaaukudest, kuidas õnnestub sul kõigele vaatamata leida meheks selline kompvek?

Ise tuli! (naerab)

Ei ta tulnud, kuskilt pidid sa ta leidma. Kuidas see käib?

Ei, inimesed tulevad sinu juurde, pead lihtsalt olema avatud. Usun sügavalt sellesse, et energia, mida välja kiirgad, tuleb sulle tagasi. Kui oled avatud uutele mõtetele ja suhetele, uutele tuultele, siis nemad tulevad ja puhuvad.

Me küll ei saanud niimoodi kokku, et nii, nüüd hakkame siin plaani pidama. Ma pole siiamaani plaani pidanud. Kolisime alles 1. novembril kokku.

Enne seda pidasime küll möödunud suvel Hiiumaal kahekesi restorani. Restoranipidamine oli sama raske, nagu olnuks kuus nädalat järjest riigivisiidil. Lihtsalt oled 24/7 rakkes ja pead kõike tegema.

Evelin Ilves, Restoran Roog, Siim Rikker Foto: Stanislav Moshkov

Te ei olnud ju kahekesi, teil olid ju abilised?

Olime kahekesi ja lapsed olid ettekandjad. Näiteks minu enda laps, kes oli 14 [Evelini ja Toomas Hendriku tütar Kadri Keiu], oma sõbrannadega ja mõned kohalikud ka: üks oli 16 ja teine 17. Aga kõike muud tegime kahekesi.

See on nii hull, et on kaks varianti: kas töötate kohutavalt hästi kokku või lähete suure aplombiga laiali. Meie töötasime väga hästi kokku. Saime hästi kiiresti selle peale, me ei pidanud üksteisele mitte midagi ütlema.

Sina lihtsalt kamandasid ja Siim tegi.

Ei. Mina olin toas ja tema õues.

[„Meil oli paarkümmend meetrit vahet,“ lisab Siim.]

Issand, aga kuidas te siis veel muu asjaga saite tegelda, kui tegite tööd-tööd-tööd ja siis vastu hommikut vajusite sängi?

Lõpetasime igal ööl koristamise umbes kell kaks.

[„Sellise intensiivsuse peal töötades, ma ei vaadanud küll, mis kell sai lõpetatud. Kõik asjad tuli ära teha, kinnitab ka Siim.]

Hakkasin vaistlikult tegema nii, et võtsin hommikul, kui üles tõusin, oma koera ja läksin mere äärde. Läksin ujuma, võtsin suure hulga tokke kaasa, mida loopisin koerale, et ta ujuks minuga kaugele kaasa. Seisin lihtsalt päikese käes ja täiesti reaalselt võtsin energiat. See oli minu aeg, pool tundi. Ilma selleta ei pea vastu, see ei ole võimalik. Siis läksin koju ja sundisin Siimu, et istume palun oma kohviga terrassile viivukeseks. Ta siiamaani irvitab mu üle ja ütleb mulle vahel hommikuti: „Istume nüüd pilgukeseks!“ (naerab)

Kohe-kohe on suvi ukse ees ja te lähete jälle sinna hullumajja.

Teeme nüüd ju külapoe lahti.

Restoranile lisaks?

Restoraniga me vaatame. Kui leiame poodi abilised, teeme restorani ka lahti.

Kui teed midagi väga kõrgetel pööretel, on see ikka tohutu kaif. Loomise stress, positiivne stress, see on nagu näitlejatel või muusikutel: lähed lavale, annad endast kõik. Ületasin oma piire Hiiumaal ikka mitu-mitu korda. Elu sees ei uskunud, et suudan ennast sundida seda kõike nii suures koguses tegema. Selliseid asju, mida mulle ei meeldi teha, nagu näiteks koristamine, nõudepesemine, köögiviljade hakkimine.

Kui vanalt sa esimest korda abiellusid? [Evelin on olnud abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa oli ettevõtja Karli Lambot.]

Olin vist 25.

See on väga noor.

Jaa, olin siis juba mitu aastat koos elanud oma tollase elukaaslasega. Tema just äsja abiellus kolmandat korda.

Vaat kus. Kaua sa abielus olid?

Elasime koos viis aastat, abielus olin vist vähem kui kolm.

Seda on väga vähe.

Mhmh.

Mis siis juhtus?

Lihtsalt tuli suur armastus peale. Järgmiseks 18 aastaks.

Kas sa olid 18 aastat meie ekspresidendiga abielus?

Mitte abielus, vaid koos.

Ja sellest abielus?

Kümme. Meedias jääb mulje, et see oleks nagu väike episood, aga 18 aastat on tegelikult rohkem kui pool minu täiskasvanuelust.

Mõtlesid, et jääd presidendi Ärma tallu forever [igavesti]?

Ma ei mõtle kunagi, kui ma mingi asja ette võtan, et see on forever. Lihtsalt otsustan, et hakkan midagi tegema ja teen ära.

Ja põhjalikult.

Jah, alati põhjalikult. Siis loen raamatuid, lähen selle teema sisse ja naudin protsessi.

Ärmast pidi tulema turismiasutus. Midagi analoogset nagu sinu praegune kodu, kuigi sa siia inimesi magama ei pane.

Tahtsin ju omale kodurestorani ja nüüd pidin selle ära proovima. Siis ma ei saanud, nad panid kinni selle (naerab).

Aga nüüd me siis proovime. Nüüd tean, kuidas see on.

Sa ehitasid Ärmale suure talukompleksi, tegid ära nii suure töö. Kujutan ette, et olid seal käppapidi mullas, higistasid...

Ma naudin seda...

... higi ja verd. Ja siis ühel päeval on see – vuhh! – läinud. Ütlesid, et sa ei jää kinni kuhugi, aga oled ju inimene, lihast ja luust. Süda tilgub ikkagi verd.

Tahan igal kevadel näha vähemalt pilti sellest magnooliast, mis hakkab Ärmal õitsema ja mille kohta kõik asjatundjad ütlesid, et ei ole võimalik, et selline magnoolia läheb Eestis kasvama. Ühtegi sellist ei ole siin piirkonnas, suurte roosade õitega. Eestis on ainult mõned väikeste valgete õitega. Magnoolia puhul on nii, et mida suuremad ja roosamad, tumedamad õied, seda õrnem ta on. Magnoolia on maja taga keset roosipeenart kasvanud kolme meetri kõrguseks ja ta õitseb igal kevadel. Siis ikka palun Kadri Keiul saata pilti mulle.

Minu suhtumine sellistesse asjadesse... Esiteks, võimalus teha midagi sellist, on nii fantastiline: muuta üks tükk maad hoopis millekski muuks. Ja teine asi: kui see lõppeb ära, siis nähtavasti on mulle antud veel midagi ehitada.

Kas sa ei taha seada sammud kas või korra aastas Ärmale, et näha kõike oma silmaga.

Ei, ma ei ole tahtnud. Ma ei käi niimoodi, ei harrasta haavade lahtikiskumist.

***

Bravuuritar sõi Evelini ja Siimuga hommikueinet nende kodurestoranis Tallinna vanalinnas. Pildil vasakult: Siim Rikker, Anu Saagim, Evelin Ilves ja Õhtulehe ajakirjanik Sirje Presnal. Neliku ees istub Evelini neljajalgne sõber Schubert. Foto: Stanislav Moškov

„Kui sind rünnatakse, pead lihtsalt iseenda sisse tõmbuma.“

Evelin Ilves on karastunud mitmes skandaalis. Üks puhkes 2009. aastal, kui esileedi õpetas Postimehe lisalehes Arter ilmunud artiklis tütrele, et Kalevi kommivabriku toodang on kräpp, kuna sisaldab kahjulikke transrasvu. Kuigi avalikkus oli alguses pigem Evelini vastu, suutis ta sellega algatada arutelu tervisliku toitumise üle.

Tänu sulle julgesid inimesed hakata kõva häälega rääkima sellest, et meie toitudes on näiteks liiga palju säilitusaineid.

Või üldse keemiat. Inimesed hakkasid silte lugema ja see on minu meelest kõige suurem saavutus. See on ainus viis teada saada, mis toidu sees on.

Kui tervislikust toidust rääkida, siis enamikule inimestele kangastub, et see on ainult toores kapsas või midagi muud kohutavalt madalarasvalist ja toorest – juurikas või köögivili. Tegelikult ei ole see tõsi.

Minul on väga hea meel öelda, et meie siin oma restoranis teeme nii liha kui kala ja võid panen igale poole ohtralt, näiteks kui küpsetan köögivilju. Kui kasutad päris asju, ongi see tervislik.

Kasutad päris võid?

Päris toit on tervislik, isegi sealiha, kui sulle see maitseb ja siga ei ole keemiaga toidetud.

Et on õnnelik notsu?

Jah. Suur piiramine, hüsteeria toidu ümber on liiast.

See, mis muudab toidu selleks, mis tegelikult ei ole toit, on töötlemine. Töödeldud toit on see, mida meie keha ja meel ei talu ja mis meid haigeks teeb. Kui sööd päris asju, võimalikult vähe töödeldud või siis hellalt töödeldud (näiteks hapendatud), siis on kõik väga hästi.

Evelin Ilves, Restoran Roog Foto: Stanislav Moshkov

Sinu väljaütlemisse suhtuti negatiivselt: vaadake, issand, mida ta suust välja ajab. Kas see ei ole sinu jaoks solvav?

Igasugune suureks puhumine on ju ebameeldiv.

Samas, tervisearenguinstituut ütles, et see on kõigi aegade kõige odavam tervisekampaania – nulleelarve! Ainult et see läks maksma Evelini närvirakud. Muidu oleks pidanud miljoneid kulutama selleks, et oleks inimestele kohale jõudnud.

Transrasvad on 100 protsenti kahjulikud, nende puhul ei ole kasulikku hulka. Transrasvu tekib ka tavalise toidutegemise käigus, kuid siis me saame hakkama sellega, sest kogus ei ole suur.

On teisi asju veel, mida toidu sisse lisatakse, nagu kõrge fruktoosisisaldusega glükoosisiirup. Sellega on samamoodi, et ei ole tervislikku hulka: see kõik on kahjulik. Et glükoosisiirupit pannakse maiustustesse ja lapsed tarbivad seda, on kurjast.

Kuidas su oma närvid kommiskandaali käigus vastu pidasid?

Sa ei saa elada väljaspool ennast. Kui sind rünnatakse, pead lihtsalt iseenda sisse tõmbuma.

Aasias öeldakse, et ole ümber oma telje, seal on sinu raskuskese ja see on kõige tähtsam. Alati, kui vihastad kellegi peale, läheb sinu energiakese kuhugi ära ja siis oled haavatav, nõrk.

Tegelikult, kui vihastad kellegi peale, ei ole see tema süü. See on sinu probleem. Igal inimesel on oma arvamus ja ta võib seda väljendada, sa ei pea reageerima. Nii lihtne see ongi.