Helina SeemenFoto: Urmas Kamdron
Blogid
28. aprill 2018, 13:00

BLOGIAUHINNAD | Blogija Helina Seemen: on tore kuulda seda, kui mu tehtu on kedagi inspireerinud

"Blogi on lihtne tööriist, mille abil võid teha ükskõik mida, alustades maailma muutmisest ja lõpetades oma poenimekirja jagamisega." - autor teadmata.

16. juunil jagatakse taas Eesti blogiauhindu. Praegu saavad blogijad end veel võistlusele registreerida. Õhtuleht esitas oma blogi kirja pannud kirjutajatele kümme küsimust ning tutvustab blogijad teilegi.

Nimi, vanus, amet: Helina Seemen, 25, materjaliteaduse 1. aasta doktorant

Bloginimi ja –aadress: Helina’s Handicraft / Helina käsitöö, https://helinahandicraft.wordpress.com/

Lugejate arv päevas: hetkel keskmiselt 80 lugejat päevas, kuid muutub pidevalt

Kui kaua oled bloginud: aktiivselt alates 2017. aasta veebruarist, seega veidi üle aasta

Kandideerimise kategooria: DIY loomeblogid

1) Kui blogiga alustada plaanisid, siis millised bloginimed laual olid? Kuidas sai valituks just praegune nimi?

Minu mäletamist mööda ei olnud mul meeletul hulgal erinevaid bloginimede variante laual. Soovisin lihtsat ja konkreetset nime, mis võimalusel sisaldaks ka minu eesnime. Kuna tollel hetkel oli heegeldamine minu lemmiktegevus, siis ilmselt kaalusin ka selle bloginimesse sisse lisamist, näiteks “Helina heegeldused” vms. Aga kuna heegeldamine ei olnud kaugeltki ainuke käsitööliik, mida harrastasin, siis seetõttu oli mul vaja veidi üldisemat nime ning nii jõudsingi praeguse nimeni.

2) Kas sul on teemasid, millel tahaksid avalikult sõna võtta, aga julgusest jääb puudu?

Siiamaani ei ole ma selliseid teemasid täheldanud.

3) Kas kirjutad postitusi pigem öösel või päeval? Miks?

Postitusi kirjutan ma pigem õhtuti peale tööd või nädalavahetuseti, sest siis on selle jaoks võimalik muude kohustuste kõrvalt veidi vaba aega leida. Tavaliselt ei kirjuta ma kogu postitust korraga valmis, vaid naasen selle juurde mitme päeva vältel tagasi. Seda ka seetõttu, et kirjutan sama sisuga postitusi nii eesti kui ka inglise keeles ning töötan nende kallal tavaliselt kordamööda. Enamasti ootan ma nende avaldamisega seni kuni mõlemas keeles postitused on piisavalt valmis, et need saaks ajaliselt võimalikult lähestikku avaldada ja seetõttu ongi vajalik mitme päeva vältel postituste juurde tagasi naasta. See annab ka võimaluse kirjutatu värskelt üle vaadata ja seda vajadusel muuta.

4) Kas oled mõelnud blogi asemel vlogida, sest blogimine on täna juba justkui eilne päev?

Ma ei kujutaks käsitöö valdkonnas sellist vlogimist selle otseses tähenduses ette, küll aga olen mõelnud nii-öelda käsitöö teemaliste õppevideode tegemise peale. Esimene katsetus on mul selles suunas ka tehtud, kuid arenguruumi on veel kõvasti. Kindlasti jätkan ma blogimist, kuid leian, et mõnel juhul võivad illustreerivad või juhendavad videod postitusi veelgi kasulikumaks või huvitavamaks muuta ning just selles suunas plaaningi tulevikus liikuda.

Helina Seemen Foto: Picasa

5) Kas Eesti pisikese turu jaoks pole blogijaid juba liiga palju?

Blogijaid on küll üsna palju, kuid neist igaüks on omamoodi unikaalne ja seetõttu leidub ka neile lugejaid. Kuna mina avaldan kõik postitused nii eesti kui ka inglise keeles, siis tegelikult ei olegi minu postitused suunatud ainult eesti keelt mõistvatele lugejatele. Tegelikkuses pärinevad enam kui pooled minu blogi lugejad väljastpoolt Eestit ja minu jaoks on nendel ingliskeelsetel postitustel seetõttu väga oluline mõju. Statistika järgi tuleb enamik lugemisi USA-st, kuid märgatav hulk lugejaid pärineb ka Kanadast, Suurbritanniast ja Austraaliast ning paljudest teistest riikidest.

6) Milliseid postitusi meeldib sulle kõige rohkem teha, kas jutu-, pildi- või videopostitusi? Miks?

Minu postitustes on enamasti võrdse osakaaluga esindatud nii tekst kui ka pildid, videosid esineb hetkel veel väga harva. Mulle endale meeldibki kirjutada selliseid postitusi, kus on võrdne osakaal nii tekstil kui ka piltidel, kuigi teksti kirjapanek meeldib mulle rohkem ja see protsess kulgeb palju sujuvamalt kui postituse jaoks sobivate piltide tegemine ja väljavalimine.

7) Üks suur bränd pakub sulle väga head koostööd ja tahab kiitva postituse eest maksta väga palju raha. Tegelikkuses ei meeldi see toode sulle aga üldse. Kuidas käitud - kas pigem teed hea raha eest siiski positiivse arvustuse ära või kirjutad hoopis ausa arvustuse ning kaotad raha ja koostööpartneri?

Ma tahaks loota, et selline minu jaoks oluline väärtus nagu ausus seda on, ei ole nii kergesti mõjutatav ja seega juhul kui see toode mulle ikka üldse ei meeldi, siis nii ma sellest kirjutada plaaningi.

8) Mis on olnud kõige negatiivsem ja kõige positiivsem kommentaar läbi aegade sinu blogis? Kui palju läheb sulle korda (negatiivne) vastukaja, mida blogile saad? Kas võtad seda arvesse või ajad pigem ikka oma asja?

Sellega on tegelikult selline lugu, et kuna minu blogi on Eesti mõistes ilmselt üsna pisike ja vähetuntud, siis õnneks on mul praeguseni õnnestunud negatiivsetest kommentaaridest üsna edukalt hoiduda, seda vähemalt blogis. Seega mul selles osas kogemus puudub. On küll antud soovitusi ja tagasisidet, mida teinekord paremini teha või korrektsema terminoloogia osas. Näiteks õppisin ma sügisel selgeks uue tehnika, mida nimetatakse tuniisitehnikaks (inglise keeles tunisian crochet), kuid kuna ma ei olnud teadlik selle tehnika eesti keelsest nimetusest, siis tõlkisin ma selle esialgu veidi valesti eesti keelde, kuid tänu tähelepanelikule kommentaarile, sain ma teada korrektsema tõlke ja asendasin vale väljendi kiirelt korrektse väljendiga. Kõik sellised kommentaarid võtan ma alati hea meelega vastu, sest need aitavad mul õiges suunas areneda. Positiivseid kommentaare on olnud palju, sellist ühte ja ainsat kohe ei meenugi. Ühe heegeldatud karu puhul oli näiteks tore näha seda, et inimesed pidasid seda karu nii realistlikuks, et arvati, et see on poest ostetud. Kindlasti on tore kuulda seda, kui mu tehtu on kedagi inspireerinud. Näiteks kirjutasin ma mustri kujul ülesse ühe suure heegeldatud vaiba valmistamisjuhendi ning kuna see oli minu esimene katse sellises mahus mustrit kirja panna, siis minu jaoks oli suurim kompliment see, kui ma lisaks väga soojale vastukajale hakkasin nägema ka pilte teiste tehtud vaipadest, mis olid selle mustri järgi heegeldatud. Esimene neist piltidest pärines näiteks Floridast. Selliste mustripostituste kirjapanek on väga aeganõudev ja üldse mitte tore võrreldes tavaliste postitustega, kuid sellised hetked tekitavad tunde, et just sellises suunas mu blogi tulevikus liikuma peakski.

Helina Seemeni käsitöö Foto: Picasa

9) Kui isiklik on liiga isiklik? Kas on mõni teema, millest oled juba hakanud kirjutama, kuid siis otsustanud, et see on liiga isiklik ning oled jätnud postituse avaldamata? Kui jah, siis mis teema? Kui ei, siis kas sinu arvates on mõni asi kirjutamiseks liialt isiklik?

Jällegi tundub see küsimus olema suunatud veidi teist tüüpi teemadel blogijatele. Käsitööblogi puhul sellist hetke juhtunud ei ole, et oleks plaanitud postituse avaldamata jätnud. Küll aga üritan ma enda blogi puhul taustainfot jagades mitte väga isiklikku infot jagada. Näiteks kui olen kellelegi sõpradest või sugulastest enda käsitööd kinkinud, siis olen kirjutades pidanud kinni põhimõttest, et selle isiku nime või pilte temast koos kingiga ma postitusele juurde ei lisa ükskõik kui armas pilt see ka poleks.

10) Kas sinu päris esimene blogipostitus on kättesaadav? Millise tundega sellele tagasi vaatad? Ehk jagad ka meiega.

Selle käsitööblogi esimene postitus on kättesaadav ja kannab nime “First blogpost/Esimene postitus”. Selles postituses rääkisin ma sellest, kes ma olen, millega ma tegelen ja kuidas ma käsitöö juurde tagasi jõudsin. Samuti rääkisin ma seal sellest, et plaanin selles blogis jagada valminud asjade kohta seletusi, mustreid ja juhiseid ning üllataval kombel hõiskasin välja ka käsitöö teemalise YouTube kanali loomise idee, mis tegelikult ka hiljuti teoks sai. See on veidi üllatav, sest ma ei mäletanud, et mul juba blogi luues selline plaan oli. Kuigi see postitus oli avaldatud kohe peale blogi loomist ehk 2016. aasta novembris, järgnes sellele postitusele paari kuu pikkune vaikuseperiood, peale mida ma alles 2017. aasta veebruaris nii-öelda tõsisemalt ja aktiivsemalt blogima hakkasin.

Kuni 30.04 saab oma blogi Eesti blogiauhindade jagamisele kirja panna veebilehel eba.marimell.eu. Mais toimub rahvahääletus ning kõik saavad anda hääle oma lemmiku poolt. Tänavused Eesti blogiauhinnad jagatakse välja 16. juunil Tellisikivi loomelinnakus asuvas Vaba Lava teatrikeskuses. Üritus on mõeldud kõigile ja kohale on oodatud nii blogijad kui ka blogilugejad. Üritus on kõigile tasuta.