LUGEJAD ARVAVAD: üle 50aastane naine otsigu kaaslast pigem huviringist kui internetiportaalist (58)

Oli neid, kes püüdsid mõista ja rääkisid isegi, kuidas keskealised naised on justkui nähtamatud, samuti neid, kes soovitasid peeglisse vaadata ja saatusega leppida. Üldiselt soovitati naistel internetiportaalidele mitte lootma jääda ning panustada pigem näost-näkku suhtlemisele.

"Mulle tundub ka, et 50+ naised on nähtamatud. Lähed spordisaali – igas vanuses mehi on lademetes. Aga naisi – ainult 20+. No mida sa hakkad peale selle lasteaiaga. Ilmselt on kõik veidigi vanemad naised nähtamatud, sest ma ei suuda uskuda, et nad oma ihu eest hoolt ei kanna," arvab üks lugeja.

Teine arvab, et naised võiks leppida üksi olemisega: "Ma olen ikka mõelnud, et kui abikaasa peaks kunagi tulevikus enne ära surema, siis mina enam ei abiellu. Minu jaoks on tema parim. Mu ema ei abiellunud peale isa surma, kuigi ta oli alles 52 ja tal oli vähemalt 3 kandidaati, kes oleks temaga abielluda tahtnud. Tema abielu ei olnud just parim ja ta ei soovinud uuesti midagi sellist kogeda. Minu abielu on seevastu super ja ma ei näe enda kõrval kedagi teist. Ma usun, et naine võib olla vabalt ka üksi õnnelik. Oluline on omada sõbrannasid ja perekonda. Ma ei mõista neid naisi, kes ei suuda leppida üksi olemisega."

Kolmas lugeja kutsub üles selliseid inimesi mõistma: "Loen kommentaare ja leian, et tõesti on suur tõde vanas ütluses: "Kerge on hukka mõista, raske on mõista". Kirjutage oma elust, probleemidest, avaldage arvamusi, andke nõu, aga paluks – ILMA halvustamata ja hukka mõistmata teiste elusid! Siin mõnest kommentaarist õhkub kõiketeadjalikku ülbust – mina ja maailm. Kõik, mis mina teen ja arvan on "õige", teiste arvamused on "naeruväärsed ja rumalad"; mina elan "õigesti", teised "valesti". Nagu pole kahte ühesugust inimest, nii ei saa olla ka ühte tõde, igaühe jaoks on oma tõde, omad omad unistused ja oma vaade elule ja oma ettekujutus õnnest.
Kui mõni naine on korduvalt leseks jäänud või lihtsalt üksik ja ei soovi enda kõrvale kaaslast, siis on see tema tõde, tal on selleks õigus. Milleks halvustada ja pidada "mitteväärikateks" tundlikumaid, keda üksiolek hingeliselt muserdab, kes tahaks lähedast enda kõrvale, kellega elus head ja halba jagada, koos unistada, koos rõõmus ja kurb olla? Uskuge, ei tiirle elus sugugi kõik ainult raha ja seksi ümber! Loomulikult ei saa öelda, et nii seks kui eluks vajaliku raha olemasolu poleks üldse tähtsad – on ikka, kuid see pole peamine ega ainus. Minu meelest tasuks mõelda rohkem sellest, et ollakse ka hingeliselt üksi ja kannatatakse sellepärast. Lisan, et mõnikord langetakse üksinduses depressiooni ja tehakse sageli koguni enestappe. Üksindus on siiski suur ja raske probleem.
Ma ei suuda halvustada ühtegi naist ega meest, kes vajab ja loodab leida kaaslast, ükskõik, mis vanuses. Ei halvusta kedagi, vastupidi, suudan neid mõista, sest tean, mis on kaotusevalu, kannatus ja üksindus. Kahjuks võib hingeliselt üksi olla ka abielus olles, kuid olukord võib olla tõusnud üle pea ja mõnikord on sellest raske leida väljapääsu." 

"Mis sa sinna internetti meest otsima ronid. Liitu mingi klubiga, kus tegevus soodustab silmast silma suhtlema kollektiivi liiketega. Trenn seda ei soodusta, igaüks igista omaette. Pakun: seltskonnatants, segakoor, segarahvatantsurühm jne. Tean õnnelikke keskealisi noorpaare, kes on koorilaulus ja rahvatantsurümad üksteist leidnud. Koorides ja rahvatantsurühmades on lisaks proovidele ühiseid väljasõite ja reise, põnev seltsielu," soovitab viies.

Kuues lugeja arvab, et kui naine meest ei leia, on ta enesehinnang ning standardid liiga kõrged: "Kui naine endale sõpra või elukaaslast ei leia, siis on naisterahva väärtushinnangud liiga kõrged. Naisterahvas kujutab ennast olevat keegi, kes ta tegelikult ei ole ja sellist meest, kes vastaks standardile: oleks rikas, ilus, seltskondlik, sportlik, musikaalne, hea huumorimeelega, kõrgel positsioonil – kõik ühes isikus, sellist pole veel kahjuks ilma sündinudki. Kulla naisterahvas, tule maa peale!"