Nõid Alisa avameelselt depressioonist ja buliimiast: ma pole kunagi õnnelik olnud
Saate «Eesti selgeltnägijate tuleproov» võitnud Alisa Verestsagina ukse taga lookleb abivajajate järjekord, samas võitleb naine ise depressiooni ja söömishäirega.
Kohtume Alisaga (27) kohvikus, mille seina ehib silt kirjaga «Elu on liiga lühike, et süüa halba kooki». Ta tellibki ühe ja tõdeb pärast mekkimist, et paraku see nii hea ei maitse, kui välimuse järgi tundus. «Pole aga kunagi nii, et ma ei taha süüa,» tunnistab naine oma toitumishäiret. «Võin üheaegselt oksendada ja süüa. See ei tähenda, et iga päev nii palju söön. Mul on hood. Vahel ropsin välja, vahel mitte, järgmine päev ei söö üldse. Kui ma paksuks ei läheks, sööksin kõike, mida näen,» kirjeldab selgeltnägija elu buliimiaga.
See on psühholoogiline haigus, sõltuvus: püüad suitsust lahti saada, asendad selle alkoholi või toiduga, hakkad näljutama, asendub toit alkoholi või suitsuga. Kui keeldud neist kõigist, kisub hasartmänge mängima. Samasse kategooriasse kuulub seksisõltuvus. «Inimesel peab olema, millest mõnu tunda. Kõige jubedam, et kui lõpuks otsustad, et ei vaja neist midagi, leiad Jeesuse. Siit algab religioosne oopium: krišnaiidid, Jehoova tunnistajad. Kõik see on üks suur sõltuvus,» räägib Alisa.