Alice Karlson Foto: Erakogu
Blogid
30. aprill 2018, 13:00

BLOGIAUHINNAD | Blogija Alice Karlson: isiklike teemade jagamine enamasti on kellelegi abistav

"Blogi on lihtne tööriist, mille abil võid teha ükskõik mida, alustades maailma muutmisest ja lõpetades oma poenimekirja jagamisega." - autor teadmata.

16. juunil jagatakse taas Eesti blogiauhindu. Praegu saavad blogijad end veel võistlusele reigistreerida. Õhtuleht esitas oma blogi kirja pannud kirjutajatele kümme küsimust ning tutvustab blogijad teilegi.

Nimi, vanus, amet: Alice Karlson, 21-aastane, inglise-keele õpetaja

Bloginimi ja –aadress: Alice In Wonderland, https://aliiceinwonderland.weebly.com/

Lugejate arv päevas: keskmiselt 160 

Kui kaua oled bloginud: 2017. aasta veebruar

Kandideerimise kategooria: Aasta uustulnukas

1) Kui blogiga alustada plaanisid, siis millised bloginimed laual olid? Kuidas sai valituks just see nimi?

Ma olen tegelikult bloginud juba aastaid. Tean, et 2012. aastal oli mul kindlasti blogi olemas kui mitte just isegi varem. Tegin seda enda rõõmuks, meelelahutuseks ja aja veetmiseks ning puberteedis olles natukene ka enda välja elamiseks. Ma ei mäleta eelnevaid nimesid, aga praegune sai valitud väga lihtsalt. Kuna mul on selline nimi, mis on tuntud nii multika-, filmi- kui ka muusikamaailmas, sai eeskujuks võetud film. Aliiceinwonderland sai valitud ilmselt just seetõttu, et see fraas on juba niigi tuntud ja jääb hästi meelde; samuti sobib see mu oleku ja tegumoega kokku ka. Kaks i tähte on seepärast, et ühe i-ga domeen oli juba võetud.

2) Kas sul on teemasid, millel tahaksid avalikult sõna võtta, aga julgusest jääb puudu?

Kindlasti on selliseid teemasid ka. Selle kohta ma ütleksin, et iga asi omal ajal.

3) Kas kirjutad postitusi pigem öösel või päeval? Miks?

Olen täheldanud, et kirjutan pigem õhtuti või öösiti, sest alles siis on aega, et sellega tegeleda. Mõtted paistavad ka siis vahel paremad olevat. Ma arvan, et kui kõrvale jätta ajaline faktor, siis on sellel ka suur psühholoogiline roll, vähemalt minul: õhtuti on mul aega mõelda muudest asjadest kui igapäevased tegevused ja töö. Lõõgastumine paneb mõtted käima. Samas erand kinnitab ka reeglit, nii et teinekord on vastupidi. Vahel tulevad äkkideed kõige ootamatul hetkel, seega peab pidevalt olema valmis omi mõtteid kuhugi üles kirjutama.

4) Kas oled mõelnud blogi asemel vlogida, sest blogimine on täna juba justkui eilne päev?

Olen ikka mõelnud. Tahaksin seda ideeliselt teha ka, aga ma peaksin videotöötlust rohkem harjutama selleks. Ma ei ole sellega nõus, et blogimine on justkui eilne päev. Lugemine-kirjutamine on alati olnud hinnalised ja seda tuleb nii ka hoida, et see ära ei kaoks. Tänapäeva inimesed muutuvad niigi aina laisemateks ja mugavamateks. Aga muidugi, ma ei laida vlogimist! Ühel päeval oleks ka sellega alustamine väga vinge!

5) Kas Eesti pisikese turu jaoks pole blogijaid juba liiga palju?

Kindlasti mitte! See oleks sama, kui öelda, et Eestis on liiga palju superstaare (lauljaid) või näitlejaid või kunstnikke või õpetajaid või keda iganes. Minu meelest on see tore, kui oma tegevusalaga saadakse heaks ja/või populaarseks. Kõik tahavad ju tunnustust saada. Pealegi nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi ehk et igale inimesele meeldib erinev lugemine.

6) Milliseid postitusi meeldib sulle kõige rohkem teha, kas jutu-, pildi- või videopostitusi? Miks? Nagu eelnevalt kirjutasin, siis mina kirjutan lugusid.

Kõik segamini on toredad. Pildid illustreerivat juttu ideaalselt. See annab kuidagi väga tervikliku pildi kokku. Videotes pole ma kõige osavam, see sai juba mainitud.

7) Üks suur bränd pakub sulle väga head koostööd ja tahab kiitva postituse eest maksta väga palju raha. Tegelikkuses ei meeldi see toode sulle aga üldse. Kuidas käitud - kas pigem teed hea raha eest siiski positiivse arvustuse ära või kirjutad hoopis ausa arvustuse ning kaotad raha ja koostööpartneri?

See on see kardetuim küsimus, kus peab hoolega oma sõnu valima, et keegi neid hiljem ära ei saaks süüa. Tegelikult ma üritan päriselt ka olla üllas ja pean õigeks seda, et loobuda rahast ning anda õiglane tagasiside. Ma usun, et iga õige tegu, mis võib alguses põhjustada negatiivset tagasisidet, on siiski kokkuvõtvana hea. Pisike naiivne plikake minus ikkagi arvab, et õiglus võidab.

8) Mis on olnud kõige negatiivsem ja kõige positiivsem kommentaar läbi aegade sinu blogis? Kui palju läheb sulle korda (negatiivne) vastukaja, mida blogile saad? Kas võtad seda arvesse või ajad pigem ikka oma asja?

Keegi eriti ei kommenteeri mu blogi, ma pole väga tuntud. Selles blogis mul polegi vist negatiivseid kommentaare, aga ema ja vanaema on konstruktiivset kriitikat mulle jaganud küll. Muidugi püüan neid arvesse võtta, kui vajalikuks pean ja näen, et nendest oleks kasu mu enda arengule kirjutamises. Kõige positiivsemad kommentaarid on alati Jummel Juurika poolt olnud! Ta on mu kirjutamist aidanud ka parandada. Üldiselt on kommentaarid rohkem sellises stiilis, et mulle elatakse kaasa.

 

9) Kui isiklik on liiga isiklik? Kas on mõni teema, millest oled juba hakanud kirjutama, kuid siis otsustanud, et see on liiga isiklik ning oled jätnud postituse avaldamata? Kui jah, siis mis teema? Kui ei, siis kas sinu arvates on mõni asi kirjutamiseks liialt isiklik?

 

Ei ole selliseid postitusi olnud, mida pole veel avaldanud. See isiklikkuse teema on muidugi igaühele individuaalne ja ma arvan, et see oleneb inimese kogemustest. Kui ollakse mõnest teemast ja situatsioonist üle, siis see polegi enam liiga isiklik. Samuti tuleb ju osata teemasid serveerida. Isiklike teemade jagamine enamasti on kellelegi abistav, aga selle halb pool on see, et selliseid asju võidakse jagajate vastu kasutada. Seega on 50:50 olukord. Ma arvan, et teemad jäävad senini intiimseks ja isiklikuks, kuni neid endale hoida. Kindlasti on asju, mida ma pean isiklikuks ja ei taha kõigile kuulutada. Minu meelest peaks inimene hoidma endas mingisuguse müstilisuse, et säilitada köitvus ja huvitavus.

 

10) Kas sinu päris esimene blogipostitus on kättesaadav? Millise tundega sellele tagasi vaatad? Ehk jagad ka meiega.

 

Aastaid tagasi kirjutatud kõige-kõige esimene kahjuks enam kättesaadav pole. Ma isegi ei mäleta, millest see kirjutas. Tean ainult seda, et blogimisega alustades kirjutasin lausa piinlikult igavat teksti, stiilis: ''Täna käisin oma parima sõbrannaga õues ja koju tulles tegin kurgivõileba, aga kurk oli vist pahaks läinud.'' Seega pean tõdema, et sellele polegi eriti intrigeerivat vastust. 

 

Kuni 30.04 saab oma blogi Eesti blogiauhindade jagamisele kirja panna veebilehel eba.marimell.eu. Mais toimub rahvahääletus ning kõik saavad anda hääle oma lemmiku poolt. Tänavused Eesti blogiauhinnad jagatakse välja 16. juunil Tellisikivi loomelinnakus asuvas Vaba Lava teatrikeskuses. Üritus on mõeldud kõigile ja kohale on oodatud nii blogijad kui ka blogilugejad. Üritus on kõigile tasuta.