Foto: Erakogu
Blogid
28. märts 2018, 19:52

KATRIN LUSTI BLOGI | Miks politsei ei uuri 91-aastase Nelly Lume petmist? (187)

Esmaspäevases "Kuuuurijas" tegin loo 91- aastasest Nelly Lumest, kes tegi üldvolikirja perekonnatuttavale nimega Sirli Vadi (tänase nimega Sirli Maribelle Roosnõmm). Nelly Lume väidab, et notar Jaan Hargi ei lugenud talle ette üldvolikirja, milles oli kirjas et Sirli Vadi võib tema kodu pandiks panna või kasvõi seda müüa ja raha ise vastu võtta.

Üldvolikirja teeb eriti kummaliseks see, et Jaan Hargi ei näinud midagi ebatavalist näiteks selles, et 91aastane vanaproua annab Sirlile õiguse tema nimel asutada ettevõtteid.

Mis teeb selle loo minu jaoks eriti märkimisväärseks?

Me kõik teame, et maailmas liigub ringi igasugu pätte, iga päev pannakse toime erinevaid kelmusi või muid kuritegusid. Samuti võivad seadust rikkuda notarid ja laenukontorid. Sellest kõigest saan ma samuti aru, kuid antud loo puhul on siiski üks suur AGA.

Nelly Lume jurist tegi politseile avalduse, et politsei uuriks volikirja seaduslikkust. Kas mitte Sirli Vadi ei ole toime pannud kelmust, pettes vanainimeselt välja volikirja ja võttes selle alusel endale laenukontoritest umbes 80 000 eurot laenu, mida ta tagasi ei maksnud ja mille tõttu võetakse nüüd vanaproualt kodu ära.

Isegi kui me eeldame, et volikiri sellises ulatuses notaris ette loeti, siis Sirli Vadi igal juhul kahjustas Nelly huve ehk ta ei tegutsenud oma esindatava huvides.

Selles loos on küsimärgid, millele vähemalt mina pole tänaseni vastust saanud. Näiteks, kas notar Jaan Hargi luges Nelly kuuldes volikirja rida-realt ette? Miks ta ei võtnud Nellyga ühendust, kui üles seati esimest hüpoteeki? Miks notar Maarika Pihlak ei helistanud Nellyle, kui ta seadis maja peale uut hüpoteeki? Miks ikkagi laenukontorid Nordic Hypo AS ja Bestcredit OÜ ei võtnud vanaprouaga ühendust?

Kuidas laenukontorid kontrollisid näiteks seda, mismoodi Sirli Vadi kavatseb Nelly maja peale võetud laenu tagasi maksta?

Alates 2016. aastast kuuluvad kõik laenukontorid Eestis finantsinspektsiooni järelvalve alla ja kõik vastutustundliku laenamise ja muud laenu andmise eeskirjad justkui ei luba anda laenu, kui ei ole selge, kuidas laenu tagasi makstakse.

Sirli Vadi ettevõte Vivascandia OÜ ei ole äriregistri andmetel esitanud mitte ühtegi majandusaasta aruannet. Samuti ei ole kuskil näha, et Sirli ettevõttel üleüldse mingisugune käive oleks. Vähemasti mina seda avalikest andmebaasidest tuvastada ei suutnud. Samuti ei suutnud Bestcredit mulle selgitada, kuidas nad hindasid Sirli Vadi ja Vivascandia krediidikõlblikkust.

Tänaseks on teada, et justiitsministeerium algatas notarite Jaan Hargi ja Maarika Pihlaku osas juurdluse.

Minule aga finantsinspektsioon ei kommenteerinud, mida nad laenu andnud ettevõtetega peale hakkavad, aga siin on siiski veel üks suur AGA.

Ei finantsinspektsioonil ega justiitsministeeriumil ei ole õigust teostada politseilikku uurimist ehk kogu tõendite kogumise õigus on nendes asutustes  väga piiratud. Nad ei või kedagi üle kuulata, valetunnistuste ja ütluste eest kedagi karistada ja nad ei või ka teha selliseid jälitus- ja uurimistoiminguid nagu politsei.

Politseile esitati antud asjas Nelly esindaja poolt ka avaldus, millele vastas kolme tunni jooksul politseiametnik, et nad ei näe Nelly loos kuriteokoosseisu, kuna notariaalselt tõestatud volikiri on olemas. Seda, kuidas volikiri oli saadud (missugusel eesmärgil ja täna on see ka reaalset kahju tekitanud), politsei uurima hakata ei kavatse. See on ka asjaolu, mis paneb mind Nelly loo juures kõige rohkem imestama.

Miks politsei ei uuri 91-aastase Nelly peal toime pandud pettust? Just politseil on olemas kõik seadusega antud õigused asjaolude välja selgitamiseks.