Ega siis ehal abieluinimeste juures ei käidud. Ehalkäimine oli ikka see, kui noored poisid noortel plikadel lakaluugi taga laulsid ja palusid ukse haagist valla päästa. Romantikal oli suurem roll selles mängus kui öösärgi alla pugemine. Kui abieluinimesed oma kaasa kõrvalt naabrimeest või -naist kabistasid, siis see polnud enam romantiline ehalkäimine, nemad teadsid mõlemad, mida teineteiselt tahavad ja millega riskivad.
Ma vana mutt juba,aga käin ka Rates lantimas. Ega mu vanamees sellest ei tea. Noortel poistel veri vemmeldab ja paljudele kärab vanaeit ka. Ja nii rändabki poisikeste taskuraha mulle pensionilisaks. Imeda ma oskan ja olen selles noortest tibidest palju osavam. Ja ka odavam, ma üle 3 euro neilt ei võta,ega ma mingi külakurnaja ei ole.
Tegelikult on see geneetika - kui sa ikka ei ole litcilööja tüüp, siis ei ole. Oledki pühendunud oma perele, lastele. Sa ei otsigi, sa ei flirdigi. Aga kui oled geneetiliselt litcilööja, siis kogu aeg altpoolt sügeleb. Tahaks flirtida ja kogeda ja proovida teist ja kolmandat jne jne. Lõpuks muidugi saad aru, et kõik on enesepettus - sa ei leia oma õnne kunagi, sest alati on kuskil veel keegi, kes on ilusam, rikkam, osavam, sarmikam jne jne.
Sellepärast tulebki leida õige kaaslane terveks eluks, mitte flirtida iga ettejuhtuvaga, panna leivad ühte kappi kahenädalase tutvuse järel ja siis poole aasta pärast ahastada, et mees võtab kõrvalt või et naine käib naabrimehe juures. Õige kaaslase ja sinu tulevastele lastele isa/ema leidmiseks tuleb ikka palju rohkem eeltööd teha, kui peale ööklubis käimist ennast hommikul mõne ilusa kaaslasega koos voodist leida ja ainult sellesama ilusa näolapi pärast kokku elama asuda. Vanasti nimetati sellist eeltööd kurameerimiseks, tänapäeval on kurameerimisetapp vahelt ära jäänud. Kahjuks.
Päris vanasti oli üldse sedasi,et vanemad leidsid pojale või tütrele abikaasa ja ega noorpaaril endal suurt sõnaõigust polnudki. Seda,kas voodis sobivad,said ka teada alles pulmaööl :) Aga ometi asi toimis ja elati koos,kuna sedasi oli kombeks. Küllap seksiti ka kõrvalt,aga mitte nii sageli nagu tänapäeval. Meestele anti see andeks,naistele mitte. Naised pidid äärmiselt ettevaatlikud selle tiivaripsutamisega olema,sest ega lahutatud naist enam keegi abikaasaks ei võtnud. Kui naine lizz oli ja mees ta maha jättis oli naisel 2 varianti- nöör kaela, või prostituudiks..
Elu oli lihtsalt karmim ja vaesem. Üksi,ilma pereta jäid lihtsalt nälga ja surid maha. Sisuliselt polnud ka see õige. Tihti elati terve elu koos inimesega,kes oli vastumeelne. Aga elada ju tahad... Lihtrahva hulgas oli seda ringitõmbamist juba seetõttu vähe et rügati koidust ehani tööd teha,polnud jõudu ega aegagi minna küla peale lizzi lööma,hea et peale ränka tööd hing sees ja saad ahju peale magama, kuhu sa naistesse/meestesse veel koperdad?
KOMMENTAARID (33)