Rauavaegusaneemia ehk kehvveresus on kõige levinum toitumisega seotud haigus maailmas. «Tõelist rauapuudust, sealhulgas rauapuudusaneemiat, tuleks kindlasti korrigeerida,» nendib toitumisterapeut Liis Orav. Raual on organismis palju tähtsaid ülesandeid: see on oluline raku kasvus ja arengus, hapniku transpordiks kudede vahel, DNA ja sidekoevalkude-kollageenide sünteesil, immuunsuse ja hüübimissüsteemi jaoks. Ilma rauata häirub rakkude normaalne funktsioon. Selle vaegust on seostatud isegi insuldiriski suurenemisega.
Väsimuse, hingelduse, jõuetuse korral võiks alati oma tervist kontrollida, sest aneemia pole sugugi haruldane. «Vere liiga väike rauasisaldus võib anda ka ärevushäire sümptomeid ja see on tänapäeval levinud probleem,» teab toitumisterapeut.
Samas võib raud ka ohtlik olla, sest tegu on tugeva prooksüdandiga. Niisama, igaks juhuks ei tohiks kunagi rauapreparaate võtta, see võib tekitada kasu asemel kahju. Muu kõrval on liigne raud ohtlik soolestikule ja tekitab reeglina seedeprobleeme: kõhukinnisust, -lahtisust, iiveldust jne.
Paremini imendub loomne raud
Rauda leidub nii loomset kui ka taimset päritolu toidus. Rasva- ja suhkrurikas söök on tavaliselt rauavaene. Parimad rauaallikad on loomse päritoluga toidud, nagu maks, verivorst, muna, taine veise- ja sealiha, molluskid. Loomset päritolu toidus, nt lihas leiduv nn heemiraud on organismile hästi omastatav. Liis Orava sõnul pärsib kuumtöötlemine veidi heemse raua imendumist, seevastu taimse raua imendumisvõime kuumtöötlemisel paraneb.
