„Tervete hammaste reegel on ikka endine. Hammaste puhtus ja pausid söögikordade vahel,“ ütleb Tartu Ülikooli dotsent, hambaarst Jaana Olak.
Tema soovitusel võiks kahe söögikorra vahe olla umbes kolm tundi. „Iga söögikorraga kaasneb pH langus ehk tekib happerünnak. Selle järel peavad toimuma ainevahetusprotsessid, mille eesmärk on tugevdada hambaemaili, et see peaks vastu uue söögikorraga kaasnevale pH langusele,“ sõnab ta ja toonitab, et ka imiku hambaemail vajab söögipause ehk aega mineraalainete taastamiseks süljest.
Mitu korda päevas peab hambaid pesema? “Raudne reegel on, et magama tuleb minna puhaste hammastega," ütleb hambaarst. Pärast hammaste pesemist ei tohiks süüa ega juua midagi peale puhta vee. „Kui söök jääb hammastele, toimub hammaste lagunemine kiirelt ja tekivad kindlasti hambaaugud,“ selgitab ta. Ja et hommikul tahab igaüks minna kodust välja värskelt lõhnava puhta suuga, on ka siis vaja hambaid pesta.
Hammaste eest hoolitsemine algab enne sündi
Noortel vanematel võib tekkida küsimus, millal on õige aeg hakata lapse hammaste tervishoiule mõtlema. Vastus on, et juba enne lapse sündi. „Raseduse ajal peaks ema oma hambad (ja igemed) ära ravima,“ rõhutab selgitab dr. Olak. Nii on tõenäosus, et ema annab lapsele edasi kaariest tekitavaid mikroobe, väga väike.
Kohe, kui ilmub esimene kiku, on vaja hakata hoolitsema ka lapse enda hammaste eest. „Kui hambad on suhu lõikunud, tuleb neid hakata ka pesema, mitte oodata, kuni laps saab ühe, kahe või kolme aastaseks,“ manitseb hambaarst. Ka hambapastat soovitab ta juba esimestele hammastele. Alguses on hea kasutada apteekides müüdavat fluoriidivaba hambapastat, mis on toodetudki imikutele, kes neelavad pasta alla. „Kui joogivees on fluoriidi vähe, siis võib kasutada fluoriidisisaldusega lastehambapastat, aga seda väga väikses koguses,“ soovitab ta kõige täpsemat infot ja õpetust küsida hambaarstilt.
Kui imiku puhul on enesestmõistetav, et tema hambaid peseb täiskasvanu, siis millal usaldada hambapesu lapse enda hooleks? „Üldine reegel on, et kui laps oskab kindla käega joont tõmmata, saab ta ka hammaste pesemisega hakkama,“ vastab arst. See tähendab, et tavaliselt nooremad kui 5-6-aastased ise hambaid piisavalt puhtaks ei saa. „Kuid kontrollida tuleks ka suuremate laste hammaste pesemist, sest oma kogemustest tean, et ka suurematel see alati ei õnnestu. Aeg-ajalt võiks teismelised ja ka täiskasvanud osta apteegist hambakatu värvimise tablette ja kontrollida, kui hästi hammaste puhastamine on õnnestunud,“ soovitab ta.
Hambaarsti juurde esimese sünnipäeva paiku
Lapse hambaid võiks arstile näidata juba aastavanusena ning edaspidi kaks korda aastas neid kontrollimas käia. Muul ajal on mõistlik järgida oma hambaarsti juhiseid.
Mida aga teha lapsega, kes hambaarsti paaniliselt kardab? „Enamus lastest (ja sageli ka täiskasvanud) tunnevad ennast hambaarsti juures ebamugavalt,“ nendib dr. Olak, et paljud kardavad hammaste ravi. Laste puhul tuleb vanematel kodus teha selgitustööd, mis vajab palju aega ja kannatust. „Ei piisa fraasist „ära karda, sulle ei tehta midagi“. Selle peale hakkabki laps kartma,“ märgib ta ja soovitab Hambaarstide Liidu koostatud eestikeelseid materjale, mille leiab veebikülgedelt kiku.hambaarst.ee ja suukool.ee.
Mõnikord peavad lapsevanemad piimahammaste tervist vähem oluliseks kui jäävhammaste oma. „Piimahambadki vajavad puhastamist ja vajadusel ravi,"“ paneb dr. Olak südamele. Seda põhjusel, et piimahammaste ehitus on samasugune nagu jäävhammastel – ka neil on närvid, mis tähendab, et kui hambaauk on sügav, siis valutavad ka piimahambad.
Arst rõhutab, et piimahambad ei tule „varsti ära“ - esimesed hambad tulevad ära umbes 6-7 aastaselt, aga tagumised purihambad alles 11-12 aastaselt. „Kui piimahambad on katkised, siis reeglina tähendab see probleeme hammastega kogu eluks,“ nendib ta, et katkistelt piimahammastelt liiguvad mikroobid äsjalõikunud jäävhammastele ja tagajärjeks on hambaaugud jäävhammastel. Kui sel ajal hammaste korrashoiule tähelepanu ei pööra, tekivadki hambaprobleemid kogu eluks.
Kas kehvad hambad on pärilikud?
"Geenide rolli ma üle ei tähtsustaks,“ ütleb hambaarst. Ta kuuleb sageli patsientidelt, et mu vanematel olid halvad hambad ja minul on ka. „Tegelikkuses tuleb välja, et rolli mängivad pere harjumused ja traditsioonid, millele sageli ei mõelda ja oma käitumist ei analüüsita.“ Nendib arst ja soovitab mõelda, miks vanematel olid halvad hambad ja kuidas nad on oma hammaste eest hoolitsenud. Ning edasi, kuidas on nad meie hammaste eest meie lapsepõlves hoolitsenud.
„Kõik algab juba imikueast ehk sõltub sellest, kui sageli sai laps piima või muud süüa, kui sageli sõi öösiti. Kes pesi lapse hambaid, kui sageli, millal ehk momente, mis hammaste tervist mõjutavad, on palju,“ nendib ta. Ja märgib, et sama palju, nagu neid patsiente, kes ajavad „kehvad hambad“ geenide süüks, on ka neid, kes hammaste eest hästi hoolitsedes on oma vanemate hambaprobleemide pärimisest pääsenud.
Kommentaarid