„EMA, MA ENAM EI TAHA!“ Kui laps, kes seni õhtustest ühistest unejutulugemistest vaimustus, ühtäkki selle peale nina kirtsutab, võib vanem tunda end kõrvaletõugatuna. Kuid see on lapse suuremaks sirgumise loomulik osa.Foto: Vida Press
Suhted
3. märts 2018, 00:01

Kuidas hoida oma lapsega lähedust, kui unejutuiga on läbi saanud?

„Nii raske on harjuda, et pisikesest lapsest on saanud isemeelne teismeline!“ (6)

„Et meie lapsed saaksid suureks kasvada, peavadki nad meie turvalisest rüpest välja murdma. Tundke kurvastuse või muretsemise asemel rõõmu, et teie laps juba suudabki seda – vastanduda ja öelda teile ei. See tähendab, et on alanud tema teekond iseendani!“ ütleb psühholoog ja suhtekoolitaja Õnne Aas-Udam julgustuseks lapsevanematele, kel on raske leppida mõttega, et varem unejuttu luninud ja lähedust otsinud lapsest on järsku saanud isemeelne varateismeline.

„Et meie lapsed saaksid suureks kasvada, peavadki nad meie turvalisest rüpest välja murdma. Tundke kurvastuse või muretsemise asemel rõõmu, et teie laps juba suudabki seda – vastanduda ja öelda teile ei. See tähendab, et on alanud tema teekond iseendani!“ ütleb psühholoog ja suhtekoolitaja Õnne Aas-Udam julgustuseks lapsevanematele, kel on raske leppida mõttega, et varem unejuttu luninud ja lähedust otsinud lapsest on järsku saanud isemeelne varateismeline.

„Mul on kaks last, teismelised poeg ja tütar. Täna tabasin end järsku mõttelt, mida olin tundnud juba pikemat aega. Kõik ei ole nii nagu varem. Mul on raske harjuda oma laste suureks saamisega,“ kirjutab nukker ema perefoorumis.

„Alles oli nii, et valisin neile riided, lasteaiad, koolid ja huviringid. Otsustasin, mida nad sõid ja milliseid saateid vaatasid. Muidugi olen alati ka nende arvamust küsinud, kuid olen siiski alati ise lõppotsuse teinud. Järsku on aga kõik muutunud,“ kirjutab ta ja nendib, et võib-olla polegi see juhtunud nii järsku, vaid tasahilju, aga ta pole seda lihtsalt märgata tahtnud.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99