Leonardo Da Vinci skulptuur Firenzes.Foto: Pixabay
Ilu ja mood
13. veebruar 2018, 10:34

Veidrad kombed? Võib-olla oled geenius nagu need 13 maailmakuulsat meest

Ekstrentrilisus ja geniaalsus käivad sageli käsikäes. Võib-olla viitab ka näiteks sinu ninanokkimise harjumus sellele, et sa tuled peatselt välja mõne ajalugu muutva leiutise või mõttega (kuigi pigem mitte)? Mental Floss on välja toonud 13 maailmakuulsat meest ja ühe naise, kel olnud veidravõitu kombed. Aga mõned ka tervislikku moodi veidrad.

1. Pythagoras vihkas ube

Seda Vana-Kreeka matemaatikut on nimetatud ka taimetoitluse isaks. Kuigi ta propageeris lihavaba elustiili ja elas vaid taimetoidu peal, ei armastanud ta teps mitte kaunvilju. Ta keeldus söömast ube ja hoiatas oma järgijaid isegi nende puudutamise eest. Legendi kohaselt viis see foobia ka Pythagorase surmani: ründajad varitsesid teda, kuid mees keeldus põgenemast läbi oapõllu.

2. Beethoven hoidis alati käepärast veekaussi

Ludwig van Beethoveni komponeerimisprotsess oli natuke samamoodi dramaatiline nagu ta muusikagi. Muusikakirjutamise ajal tegi ta pidevalt visiite oma pesukausihoidja juurde. Ta sammus natuke selle ümber ja siis kallas enda peale vett – ning muidugi põrandalaudade peale.

3. Demosthenes peitis end maa alla

Vana-Kreeka oraator Demosthenes viis ütluse „harjutamine teeb meistriks“ täiesti uuele tasemele. Kõnemees harjutas pikki päevi oma maaaluses peidupaigas. Muuhulgas pidas ta omaette kõnesid kive täistopitud suuga ja ajas aeg-ajalt pea pooleldi paljaks – et mitte astuda publiku ette enne, kui ta on selleks valmis.

4. Balzac jõi päevas 50 tassi kohvi

Kirjanik Honoré de Balzaci produktiivsuse põhjuseks võiski olla kohutav tarbitud kofeiini kogus, aga sel oli ka oma hind. Meest vaevasid kõhukrambid, peavalud ja kõrge vererõhk.

5. Trollope ajastas oma kirjatööd

Mehe kohta, kes kirjutas vaid kolm tundi päevas, oli Inglise kirjanik Anthony Trollope päris produktiivne. Ta pigistas endast välja 250 sõna 15 minutiga, mis tähendab, et iga päev oli ta tööd lõpetades saanud kirja 3000 sõna. Ja kui ta oli raamatu enne nende kolme tunni lõppemist valmis saanud, ei jätnud ta kirjutamist katki, vaid alustas kohe uue teosega.

6. Stravinski seisis pea peal

Vene-Ameerika helilooja Igor Stravinski seisis igal hommikul 15 minutit pea peal. Et „aju selgeks saada“.

7. Poe kirjutas rullidele

Edgar Allan Poe kirjutas sageli paberiribadele ja liimis need omavahel kokku ning keeras rulli, et neid oleks lihtsam hoiustada.

8. Da Vinci ja Tesla ei hoolinud kaheksatunnisest unest

Leonardo da Vinci ja Nikola Tesla harrastasid alternatiivset magamistsüklit. Da Vinci tegi ööpäevas hulga lühikesi uinakuid, aga Tesla magas vaid kaks tundi ööpäevas.

Leonardo Da Vinci skulptuur Firenzes. Foto: Pixabay

9. Tesla tegi harjutusi varvastele

Kui juba Teslast rääkida, siis oli sel kuulsal leiutajal veel üks veider komme: igal õhtul tegi ta mõlema jala varvastele 100 kõverdamisharjutust, uskudes, et see stimuleerib ta ajurakke.

10. Franklin võttis „õhuvanne“

USA riigitegelane ja piksevarda leiutaja Benjamin Franklin alustas oma tööpäevi nii: ta veetis ühe tunni avatud aknal „õhuvanni“ võttes. Alasti.

Benjamin Franklin USA sajadollarilisel rahatähel. Foto: Reuters/Scanpix

11. Kierkegaard, Nietzsche, Carroll ja Woolf töötasid püsti seistes

Søren Kierkegaard, Lewis Carroll ja Virginia Woolf tegid kõik oma kirjatööd püstiasendis. Friedrich Nietzsche oli nendega ilmselgelt ühel meelel. Filosoof arvustas ühes kirjas sõber Gustave Flaubert’ile tolle kommet tööajal toolis lebaskleda. „Tabasin sind, nihilist!“ kirjutas ta. „Istuv eluviis ... on suurim patt Püha Vaimu vastu. Ainult neil mõtetel on väärtust, milleni jõutakse kõndides.“

Võtame lühidalt kokku ja arvustame ka

Ubasid peetakse tänapäeval üheks heaks tervisetoiduks ja kaunvilju taimetoitlastele heaks liha asendajaks. Kõik veeprotseduurid on head ja värskendavad, põrandalaudadele ilmselt küll mitte. Tänagi treenitakse diktsiooni näiteks nii, et räägitakse korki suus hoides. Keldris on omaette kõnede pidamiseks kahtlemata hea väliste segajateta koht.

Kohviga ei tohiks kindlasti liialdada ja piisav uni on inimesele hädavajalik (kuidas sai Tesla kahetunnise ööpäevaunega üldse 86-aastaseks elada?). Produktiivsus vaid kolmetunnise tööpäevaga viitab kõrgele enesedistsipliinile ja korrastatud mõtlemisele. Paberirullidele kirjutamine oleks tänapäeval mõttetult veider. Pea peal seismine ja varvaste kõverdamine on kindlasti head joogaharjutused.

Alasti akna peal seismise eest pannakse tänapäeval ilmselt kinni – aga enamik meist peaks oma tööd tehes vähem istuma ning rohkem püsti seisma ja ka kontorit mööda ringi jalutama.