Meresoola, mis on sool nagu iga teinegi, saadakse merevee aurutamisel spetsiaalsetes vannides. Foto: PantherMedia/Scanpix
Toiduuudised
30. jaanuar 2018, 10:16

Armastan sind nagu soola ehk kas toidu maitsestamiseks ikka on soola vaja? (3)

Paljud meist on lapsepõlves ilmselt kuulnud Itaalia muinasjuttu „Nagu sool”, mis räägib kuningast, kes palus oma tütardel öelda, palju nad teda armastavad. Kui noorim kuningatütar vastas „Nagu soola”, vihastas kuningas niipalju, et lasi tütre surmata. Kuid nagu enamikus muinasjuttudes ikka, lõppes seegi lugu hästi ning kuningas sai oma õpetuse maitsetu toidu söömise näol.

Tegelikkuses ei ole toidu maitsestamiseks soola vaja. Tänapäeval on selleks palju teisi võimalusi – erinevad värsked ja kuivatatud ürdid, maitsetaimed, soolata maitseained. Pigem tarvitavad inimesed soola liiga palju ning enamik peaks püüdlema sinnapoole, et soola saamist piirata.

Kui räägitakse tavalisest lauasoolast, peetakse silmas naatriumkloriidi. Päris ilma naatriumita ei saa – organism vajab seda toimimiseks väikeses koguses. Samas isegi mitmekesiselt toituvad inimesed, sealhulgas ka need, kes teevad valdavalt oma toidu ise värskest toorainest ning kasutavad pooltooteid ja valmistoitu harva, kipuvad naatriumi saama soovitusest rohkem. Naatriumi liigtarbimine võib tekitada turseid, põhjustada naha ja limaskestade kuivamist, koormata neere, tõsta vererõhku.

Naatriumi soovitust ja maksimaalset lubatud kogust väljendatakse soola kogusena ehk 400 mg naatriumi = 1 g soola

Naatriumi füsioloogiline vajadus täiskasvanutele on nii suur nagu seda sisaldub umbes 1,5 grammis soolas.

See ei tähenda, et peaksime soola sööma. Naatriumi sisaldub toitudes ka looduslikult, näiteks ühe grammi „soola” saab umbes 350 grammist soolata keedetud kana- või kalkunilihast, aga ka umbes kuuest munast. Teine ja väga suur osa naatriumist jõuab meie toidulauale töödeldud toidu kaudu. Umbes grammi soola saab näiteks 100 grammist (2–3 viilu) leivast või 50 grammist (5–8 viilu) juustust. Keeduvorstide, viinerite, sinkide, peekoni soolasisaldus sõltub tootest, kuid võib mõne puhul ulatuda isegi kolme grammini 100 grammi toote kohta.

Soola maksimaalne päevane lubatud kogus (kõikidest allikatest kokku, sh looduslikult saadud naatrium) on täiskasvanutele 6 grammi ning 2–9-aastastel lastel 4 grammi. Seega saab lasteaialaps 100 grammist soolasemast lihatootest pea kogu päevas maksimaalselt lubatud soolakoguse.

Mõned mõtted, kuidas saaks soola tarbimisele rohkem tähelepanu pöörata ning seda tasapisi vähendada:

· Osta valmistoitu ja soolarikkaid pooltooteid (nt kotletid) võimalikult harva. Valmista toit ise värsketest toorainetest

· Loe pakendil olevat infot ja vali sarnaste toodete seast väiksema soolasisaldusegatooteid. Seda, kas tootesse on lisatud soola, saad teada koostisosade loetelust. Toodete soolasisalduse omavaheliseks võrdlemiseks tuleb vaadata toitainelise koostise infot 100 grammi toote kohta

· Soolatud ja suitsutatud tooteid söö võimalikultharva

· Kui tahad toiduvalmistamisel soola lisada, teeseda lõpu poole (näiteks enne serveerimist), nii kasutad soola vähem. Midakauem toit valmib, seda rohkem väheneb soola maitse

· Maitsesta toitu maitsetaimede, soolavabade maitseainete/maitseainesegude, puuviljamahlavõi vähese äädikaga

Soola ja naatriumi kohta saab rohkem lugeda soolavoldikust.

Vaata ka soolaklakulaatorist kui palju sina päevas soola sööd.

Tagli Pitsi on Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert