Järgmisest aastast hakkab kehtima seadus, et alaealisi ei tohi tätoveerida, isegi kui on olemas vanema luba

Küsimuse peale, kas tätoveerimine tervisele ohtlik pole, vastab meditsiiniharidusega naine, et elu on üldse ohtlik. «Sööme ja tarvitame igapäevaelus palju asju, mis on ohtlikud. Toidus on plastiosakesi, õhus on kemikaale, riidedki võivad kahjulikke aineid sisaldada jne. Tint läheb tätoveerides vähesel määral organismi, läbib lümfisõlmed ja jääb osaliselt meie kehasse. Mõistagi on tint võõrkehana üks faktor, mis võib haigust tekitada, kuid üksi ta seda ei tee.

Haigus tekib mitme asjaolu koosmõjul. Värviline tint võib päikese toimel tekitada ka fototundlikkust ja tagajärjeks on villid nahal. Seepärast tuleb värvilist tätoveeringut kaitsta. Mina olen päevitamisest täielikult loobunud,» räägib Jurgita ja soovitab tungivalt ka oma klientidel samamoodi talitada. «Kõige ohtlikum,» kinnitab ta, «on puudulik hügieen. Siis võivad tekkida ägedad reaktsioonid kuni veremürgituseni välja.» Ta on kuulnud lugu, kuidas Uus-Meremaal käies soovis üks austraallane traditsioonilise meetodiga tätoveeringut. See tehakse peente piidega kammi abil, millele toksitakse pulgaga peale, tulemuseks on muster nahal. Paraku sattus mees veremürgistusega haiglasse. «See on ekstreemne näide, kuidas valge mehe immuunsus on teine kui neil, kes on aastasadu sellise meetodiga harjunud.»

Alaealistele peagi keelatud

Jurgita perekond – ema, mees ja laps – toetavad teda kõigis ettevõtmistes. «Mingit põlglikku pilku ega suhtumist pole ma kelleltki tajunud,» ütleb naine, kelle 12aastane tütar Marta on ema eeskujul samuti suur tätoveerimishuviline ja soovib ka oma ihule kaunistust. «Kui ta saab 18, siis palun väga,» ütleb ema. Kehakunstniku sõnul kehtib järgmisest aastast seadus, et alaealisi ei tohi tätoveerida, isegi kui on olemas vanema luba. Õige ka, leiab Jurgita – noored pole otsustusvõimelised ja võivad pärast kahetseda. Samuti pole keegi sada protsenti kindel, mil määral tindis sisalduvad raskmetallid tervist mõjutavad.