Koolikeskkonnas ei kasutata reeglina väljendit «karistus», vaid õpilaste väärtegudele järgnevad tugi- või mõjutusmeetmed, mille piirid on üldiselt paika pandud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning peaks kajastuma ka kooli kodukorras. Seega võib mõista, et ebasobivalt käituvat last püütakse eelkõige toetada ja aidata. Siia alla kuuluvad näiteks vestlused õpetajate või kooli tugipersonaliga. Keerulisematel juhtudel kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või noorsoopolitsei ning vajadusel suunatakse laps vastavate spetsialistide juurde väljaspool kooli (psühholoog, karjäärinõustaja jne). Kindlasti ei tasu nõustamisi võtta karistusena. Need on tugiteenused, mis mõeldud abistama ja paremat toimetulekut saavutama.
Üldisema arusaama järgi saab karistusena vaadelda näiteks tunnist väljasaatmist või muul moel õppetööst kõrvaldamist. Siinkohal peab aga silmas pidama, et õppimise kohustus jääb alles ka neis olukordades. Tunnist eemaldamise korral peab kool võimaldama järelevalve ja pedagoogilise toe õpiülesannete täitmiseks.
