Foto: Pixabay
Mitmesugust
28. jaanuar 2018, 20:38

Millist soola saputada ehk mis on hea TALJELE JA TERVISELE?

Vanasti oli lihtne, poest sai osta kas jämedat soola või lauasoola. Nüüd on riiulid eri värvi, tekstuuri ja hinnaga soolapakkide all lookas ning tekib küsimus, mis neil vahet on.

Läbi aegade on peetud soola küll kullaga võrdväärseks, küll hoiatatud selle kui «valge surma» eest. Tegelikult on kvaliteetse soola mõistlikus koguses tarbimine tervisele kasulik. Kõige olulisem ongi pöörata tähelepanu soola kvaliteedile ja päritolule ning kasutamise eesmärgile.

Valik tasub teha võimalikult vähetöödeldud soola kasuks. Meresool näiteks lausa kubiseb väärtuslikest mineraalainetest ja mikroelementidest, mida organism vajab. Seevastu rohkelt lauasoola tarbides peab organism selle töötlemiseks vaeva nägema.

Jäme sool ehk kivisool

Jämedat ehk kivisoola kaevandatakse maa-alustest soolalademetest. Jämedat soola müüakse puhastamata kujul, mistõttu on selles alles nii kasulikud kui ka kahjulikud maa-alused looduslikud lisandid. Kivisoola kristallid on meresoolaga võrreldes suuremad ja ebaühtlasemad.

Keedusool ehk lauasool

Kivisoolast tehakse keedusoola, milles on alles naatriumkloriid, ent välja puhastatud kõik kasulikud mineraalained.

Jodeeritud sool

Naatriumkloriidi on selles tavaliselt sama palju kui lauasoolas, mistõttu ei erine see suurt lauasoolast, välja arvatud joodisisaldus. Jood on vajalik kilpnäärme normaalseks talitluseks. Hoidistades tasub jodeeritud soola võimalike kõrvalmaitsete tõttu siiski vältida.

Pan-sool

Soomes välja töötatud jodeeritud Pan-soolas on naatriumikogust vähendatud ja lisatud kaaliumkloriidi ja magneesiumsulfaati. Kahes teelusikatäies Pan-soolas on sama kogus naatriumit mis ühes teelusikatäies keedusoolas. Kuna Pan-sool on vähem soolase maitsega, on oht seda toiduvalmistamisel rohkem kasutada.

Meresool

Pärineb veekogudest või soolasoodest. Meresoola hallikas varjund tuleneb mineraalainesisaldusest. Selles soolas on suures koguses inimorganismile vajalikke mikroelemente ja mineraalaineid.

Himaalaja sool

Himaalaja soola saadakse Himaalaja mäestiku jalamilt Pakistanis. Roosas või punakasroosas soolas leidub üle 80 keemilise elemendi. Himaalaja soola peetakse väga väärtuslikuks ja üheks puhtamaks saadaolevatest sooladest.

Must sool

Indiast pärinevat musta soola tuntakse ka Kala Namaki nime all. Väävlilõhna ja suitsuse mekiga soola kasutatakse Kagu-Aasia toitudes.

Hawaii punane ja must sool

Hawaii punast soola saab soolaväljadelt punase savi kihi pealt, mis teebki soola värvi efektseks ja rikastab seda ka rohkete mineraalidega, nagu raudoksiid. See on struktuurilt õhuline ja peen, maitselt piprane. Hawaii must sool on saadud mustade laavakivitükkide lisamisel soolabasseinidesse. Nii rikastub meresool kasulike mineraalidega.

Hall sool

Hall sool ehk sel gris on rafineerimata meresool, mida toodetakse Prantsusmaa mereäärsetes piirkondades. Kergelt punaka varjundi annavad sellele soolahelvestes sisalduvad mikroskoopilised saviosakesed. Hall sool on kõrges hinnas rikkaliku lõhna- ja maitsebuketi pärast.

Sinine sool

Põhja-Iraanis Semmani piirkonnas kaevandatavat Pärsia sinist soola peetakse maailma üheks haruldasemaks. Sinine värv tuleb soolakristallides sisalduvast mineraalist. Seda kasutavad gurmaanid trühvlite, mereandide ja muude hõrgutiste maitsestamiseks.

Meresoolaõied

Prantsusmaal peetakse parimaks ja puhtaimaks nn meresoolaõisi fleur de sel, mis kogutakse aurumisalal soolakihi pinnalt. Soolal on õrnad kristallid, mis tekivad merevee ja tuule koosmõjul. Meresoolaõied sobivad näiteks suppidele, heledale lihale või maguskartulipüree maitsestamiseks.

KUI PALJU SOOLA VÕIB PÄEVAS TARBIDA?

Toitumisteadlased peavad päevaseks soolavajaduseks 3–5 g, see tähendab umbes teelusikatäit soola, millest enamik on juba valmistoidu sees. Soolapuuduse all kannatatakse vähem kui selle ülemäärase tarbimise all, ent soolade defitsiit on tabanud näiteks ekstreemtaimetoitlasi või ägeda haiguse käes vaevlejaid, kui kaasneb oksendamine ja kõhulahtisus. Kui soolaga liialdada, mõjub tervisele kahjulikult just soola naatriumisisaldus. Kui seda pikka aega sisse süüa, võib tekkida kõrgvererõhktõbi, mistõttu tasub hoolikalt kaaluda, kas ikka maksab soolatoosist roale lisa riputada. Ülekaal, diabeet, stress ja alkoholism suurendavad soola vererõhku kergitavat toimet veelgi, sest need halvendavad neerude võimet soola organismist väljutada.

Lugu ilmus esmakordselt Naistelehes 2017. aasta veebruaris.