Tervist ei tasu siiski purgist taga ajada, sest teatud vitamiinid ja toidulisandid võivad kasu asemel hoopis kahju teha. Mitmeidki neist on seostatud mõne vähitüübi, teisi neerukivide tekkimise riskiga. Sellele vaatamata neelavad paljud inimesed kogu maailmas vitamiine kohusetundlikult iga päev. Toome välja, milliseid toidulisandeid uuemate uuringute põhjal soovitatakse ja millised võiks pigem apteeki jätta.
MULTIVITAMIINID
Loobu. Saad kõik, mida vajad, tasakaalustatult toitudes. Meile on juba lapseeast pähe taotud, et C-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi, A-vitamiin kaitseb nägemist, B-vitamiin annab energiat. Kõik need vitamiinid saad aga oma toidust. Peale selle võib vitamiinide liigne tarvitamine kasu asemel hoopis kahju tuua. Näiteks selgus 2011. aastal Minnesota ülikooli uuringust, et eakate naiste seas, kes tarvitasid pikaajaliselt multivitamiine, oli suremus veidi suurem kui neil, kes ei tarvitanud.
D-VITAMIIN
Võta. Toidust on D-vitamiini raske saada, kuid see on meile kriitiliselt vajalik, et hoida luud tugevana, aidates kaltsiumil imenduda. Ka päikesevalguse käes viibimine aitab organismil D-vitamiini toota, kuid talvel on see paraku raskendatud. Uuringud näitavad, et inimesed, kes võtavad regulaarselt D-vitamiini, elavad keskmiselt kauem kui need, kes ei võta. Värskest Hollandis tehtud uuringust aga ilmnes, et isegi lapse autismirisk võib olla seotud D-vitamiini vähesusega ema organismis raseduse ajal.
ANTIOKSÜDANDID
Loobu. Antioksüdantide liigset tarvitamist toidulisandite kujul on seostatud suurenenud vähiriskiga. Organismile vajaliku koguse antioksüdante saad kätte ka marju, puu- ja köögivilju süües. Uuringutest on ilmnenud, et antioksüdantidega liialdamine ehk nende toidulisandina tarvitamine võib olla tervisele kahjulik. Mitmed uuringud on näidanud, et suitsetavatel meestel, kes võtavad regulaarselt beetakaroteeni, võib tekkida suurema tõenäosusega kopsuvähk kui neil, kes seda toidule lisaks ei tarvita.
C-VITAMIIN
Loobu. Saad selle antioksüdantse toimega vitamiini kergesti kätte toidust, näiteks tsitrustest ja marjadest. Pealegi on uuring uuringu järel näidanud, et C-vitamiin ei kaitse külmetushaiguste ega gripi eest. Megadoos (2000 mg ja enam) võib suurendada aga neerukivide tekkimise riski.
E-VITAMIIN
Loobu. Söö parem spinatit. Antioksüdantide hulka kuuluva E-vitamiini liigset tarvitamist seostatakse teatud vähitüüpide tekkimise riskiga. Ameerika vähiinstituudi toel korraldatud uuringuga 2011. aastal leiti, et E-vitamiini võtnud tervete meeste eesnäärmevähi risk võrreldes platseebogrupiga kasvas. E-vitamiini suuri annuseid seostatakse ka suurema üldise suremusega.
B3-VITAMIIN
Loobu. Söö selle asemel lõhet, tuunikala või peeti. Aastaid on räägitud, et B3-vitamiin kaitseb meid paljude tõbede eest alates Alzheimerist, lõpetades südamehaigustega. Hiljutised uuringud aga kutsuvad üles lõpetama B3-vitamiini liiga kergekäelist soovitamist. 2014. aastal Oxfordi ülikooli teadlaste tehtud südamehaigete uuring näitas, et neile pikaajaliselt määratud B3-vitamiin, suurendamaks hea ehk HDL-kolesterooli sisaldust organismis, ei vähendanud uuringus osalejate südameinfarktide ja surmade arvu. Võrreldes platseebogrupiga esines neil aga rohkem infektsioone, maksaprobleeme ja sisemisi verejookse.
PROBIOOTIKUMID
Loobu. Söö selle asemel jogurtit ja teisi fermenteeritud toite. Teadus pole suutnud leida veenvaid tõendeid, et probiootikumidest võiks olla märkimisväärset kasu. Samas on need väga kallid. Bakterid meie kõhus on tervise seisukohalt määratu tähtsusega, kuid probiootikumid pole suutnud seni oma kasulikkust tervisliku bakteriaalse koosluse toetamisel tõestada.
TSINK
Võta. See on üks väheseid aineid, mida seostatakse kiirema paranemisega külmetushaigustest. Tsink paistab häirivat rinoviiruste paljunemist. 2011. aastal leidsid Kanada teadlased, et need haigeks jäänud täiskasvanud, kes võtsid tsinki, tervenesid kiiremini ja nende haigusnähud olid kergemad kui neil, kes seda mineraali haigena ei tarvitanud.
FOOLHAPE
Võta, kui oled rase või plaanid rasestuda. Foolhape kuulub B-vitamiinide hulka, mida meie keha uute rakkude ehitamiseks vajab. Lapseootel ja rasestuda soovivad naised peaksid võtma iga päev 400 mikrogrammi foolhapet. Selle tarvitamine vähendab neuraaltoru-, aju-, lülisamba- jt raskete sünnidefektide riski.
KOMMENTEERIB QVALITAS ARSTIKESKUSE PEAARST DR TOOMAS PÕLD:
«Tegelikult ei peaks segatoiduline inimene harrastama toidulisandite ja vitamiinide tarbimist valmiskujul tablettides. Organismis on olemas ained, mis aitavad vajalikud mikroelemendid ja vitamiinid ammutada toidust. Kui kogu aeg organismi toidulisandite ja vitamiinidega toita, unustavad need rakud, mis toitainetest vitamiinide omastamiseks vajalikke aineid ehk n-ö provitamiine toodavad, oma töö ja organism jääbki sõltuvaks valmis vitamiinide tarbimisest. Erandiks on siiski juhud, kui erinevate haigusseisundite järel tuleks varusid täita spetsiifiliste vitamiinidega, mida määravad arstid.»
Lugu ilmus esmakordselt Naistelehes 2016. aastal.
