Foto: PantherMedia/Scanpix
Keha
17. jaanuar 2018, 10:12

SEEDIMINE KORDA: kas tunned seedeensüüme, mida sul pole?

Kas Sulle tundub ka ebaõiglane, et teine võib süüa kaks korda nii palju, kui Sina, kuid püsib supersale? Kas pead lõunasöögist loobuma, sest tead, et kohutavad gaasid ei laseks pärast koosolekul olla? Kas väsimus ja raskustunne kõhus on Sinu truud kaaslased? Kas tead midagi seedeensüümidest, mida Sul pole?

Ühe ensüümipreparaadi väljatöötaja lapsel oli kõrvapõletik. Oli öö, laps nuttis valu käes. Talle hakati andma seedeensüüme ja valu kadus ning põletik paraneski. Kogus oli 30 kapslit. See näide illustreerib ilmekalt, et ka viirushaiguste põdejatel on puudu tavalistest seedeensüümidest.

Et kõigest aru saada, hakkame otsast peale. Söögiga saame kolme sorti toitaineid, mida keha vajab. Et keha neid ka omastaks, mitte lihtsalt läbi ei laseks nagu vihmaveetoru katuselt tulevat vett, on vaja seedeensüüme, mis suuremad osad tibatillukesteks ehk kehale omastatavateks lagundaks. Amülaas teeb süsivesikutest glükoosi, lipaas rasvast rasvhapped ja proteaas valkudest aminohapped.

Aga kust tulevad amülaas, lipaas ja proteaas? Peamiselt toodab neid otse südame all asuv pankreas ehk kõhunääre. Need jõuavad seedimisse peale magu. Kuid see pole ainus koht, kust ensüüme saada. Puu- ja köögivili ise sisaldavad just nende seedimiseks vajalikke ensüüme. Ning süljes on samuti amülaas, kuid selle toimima hakkamiseks tuleb toitu närida. Tuleb närida nii kaua, kui maitse muutub ja toit on vedel.

Arno Kask oli möödunud sajandi alguses Leningradis, kui blokaadi piiramisrõngasse jäi. Süüa linna ei lastud, tuli elada sellest, mis oli. Ja ära elati. Veel 60 aastat hiljem näris Arno leivakääru kolmveerand tundi. Tänu sellele vabanesid käärust ensüümide toimel kehale vajalikud toitained, võib-olla rohkemgi, kui teine sai kolm korda päevas korralikku portsu süües.

Nälga ei tunta sageli ära

Sama kogemus on ka toitumisnõustaja Teele Tederil. Kena figuuriga naine sõi tervislikult ja täiskõhutunde saavutamiseks pidi sööma palju. Kaks taldrikutäit kindlasti. Hakates toitu korralikult närima, oli ta tulemusest šokeeritud. Ta sõi veerandi oma tavalisest kogusest, kuid kõht püsis täis mitu korda kauem. Teele võttis ensüüme ka purgist juurde.

Peatume korraks sellel, mis nälg üldse on. Väga keerukate tagasisidemehhanismidega annab organism ajule teada, et tal on mingist toitainest puudu. Kahjuks ei tule teade „säärelihased soovivad veidi magneesiumit“ või „bronhides jääb C-vitamiini puudu“ kujul, vaid meil on ebamäärane tunne, et tahaks midagi. Võib-olla on kõht tõesti väga tühi, võib-olla räägib kehas väsimus, võib-olla valitseb meeletu toitainete puudus meid juba pikalt. Kõik on väga tavalised ja esinevad peaaegu kõigil iga päev. Esiteks tuleks juua klaas vett. Kindlasti on su keha kuival. Nüüd kuula uuesti, võib-olla on keha sõnum konkreetsemaks läinud? Kui kuuled „tahan šokolaadi“, siis küsitakse tõenäoliselt seratoniini ehk hea tuju hormooni. Seda leidub kakaos. Sa oled väsinud ja torssis. Kui keha küsib kommi, saiakest või jäätist, siis on Su energia kukkunud ja tahad kiiret sööstu veresuhkrule. Ära teda kuula. Need soovid on pinnavirvendused, mis tekivad, sest vundament on mõrane. Selle ülevärvimine ei aita. Tuleb anda kehale seda, mida keha päriselt vajab. Toitaineid. PS: peale klaasi vett pane suhu suur roosa soolakristall. Sealt saab mineraale. Võib-olla küsis keha midagi neist.

Seedeensüümid lisavad reipust

Mida keha päriselt soovib, sellele jõuab väga lihtsalt jälile, kui hakkad purgist enne iga söögikorda juurde võtma seedeensüüme. Nagu me vajame hapnikku iga hingetõmbega, vajame seedeensüüme iga toidukorraga. Võib läheneda nii, et võtta seedeensüüme siis, kui kõht teeb peale sööki liiga, kuid võib teha enda tundma õppimiseks põhjaliku seedeensüümide kuuri. Sest seepeale hakkab selguma, mis söögi järgi su kehal tegelikult isu on.

„Mina võtan seedeensüüme tegelikult vaid korra päevas peamise toidukorraga,“ räägib ettevõtja Kadri-Helena Rõõmus. „Võib-olla see pole õige, kuid mulle sobib. Mul on peale sööki nii hea kerge tunne. Ning kui olen unustanud seedeensüümi enne söömist võtta ja siis tunnen, et ma ikkagi vajan seda, võtan lihtsalt hiljem. Terve talupojamõistuse järgi.“

Mis Kadri-Helena Rõõmust lisaks kergele tundele imestama paneb, on see, kui palju tal ühtäkki energiat on. „Suvel puhkasin vähe, sügisest lõunamaareisi ei teinud. Pime aeg pole mind kunagi innustanud, kuid nüüd jaksan peale tööd trenni minna! Ei häiri pimedus ega sega energiapuudus.“ Trenn on nimelt koht, kuhu pimedas peale tööd pole naist kunagi tõmmanud. Kuid umbes kuu peale ensüümide juurdevõtmisega alustamist tundis ta, et miks mitte – energiat ju jagub.

Reipust tuleb seedeensüümidega keha toetades ja keha häält kuulates juurde kõigil.