Aastast 2018 on vingugaasiandur kohustuslik neile kodudele, kus asub korstnaga ühendatud gaasiseade: gaasiveesoojendi ehk boiler või gaasikatel. Tehnilise järelevalve ameti tööstusohutuse teenistuse juhataja Ingrid Teinemaa sõnul kipuvad inimesed vahel siiski kaks gaasi sassi ajama. Kui torudest lekib maa- või vedelgaasi, annab ebameeldiv hais sellest kiiresti märku – inimene saab avada aknad ja kutsuda abi.
Nende õnnetuste põhjus, mis viimasel paaril aastal on peamiselt Põhja-Tallinna piirkonnas toimunud, oli aga vingugaas. «Vingugaas ehk süsinikoksiid tekib kütmiseks või vee soojendamiseks kasutatava gaasi mittetäielikul põlemisel, juhul kui põlemiseks pole piisavalt õhku,» selgitab ametnik ja juhib tähelepanu, et vingugaas tekib igal pool, kus toimub põlemine. «Kui ahju siiber liiga vara kinni panna, võib samuti inimene ennast üsna varsti vingugaasi tõttu halvasti tunda või lausa kokku kukkuda. Ehk juhul, kui kodus on mis tahes küttekolded – ahjud, pliidid, kaminad, gaasiveesoojendi –, võiks olla paigaldatud ka töökorras vingugaasiandur.»
Vead korterite ümberehitamisel
Põhjus, miks gaasiküttega korterid said kohustuse paigaldada vingugaasiandur, peitub viimasel paaril aastal sagenenud õnnetustes. «Oleme ka endalt küsinud, miks just nüüd, majad ehitati juba aastakümneid tagasi,» tõdeb Ingrid Teinemaa. «Ilmselt on siin mitmete asjaolude kokkulangemine, aga üks muster joonistub välja küll – asjatundmatult tehtud remont.»
