Foto: Kalev Lilleorg
Mitmesugust
10. jaanuar 2018, 23:04

Anu Saagim: „Tegelikult mulle kohutavalt meeldib, et mul on ka vaenlasi. Saan sellest jõudu, tohutul hulgal enesekindlust ja võitlusvaimu.“

Särava ja pöörase Anu Saagimi elust kannataks vabalt vändata glamuurse põneviku: igatsus hallist nõukogude argipäevast luksuslikku vabasse maailma söösta tõi kaasa vägivaldse suhterägastiku, tühjad taskud ja hullumeelsed seiklused. 

Optimismi pole Anu kaotanud ja inimestesse usub endiselt. «Usun headusesse. Ma ei oota inimestelt halba,» tunnistab ta. Oma südamesõprade ringi hoiab ta väikesena ja kuigi käib vaenlastega ümber kui kamraad, hoiab tagataskus igaks juhuks siiski nimekirja nendest, kes on temaga inetult käitunud. «Tegelikult mulle kohutavalt meeldib, et mul on ka vaenlasi. Saan sellest jõudu, tohutul hulgal enesekindlust ja võitlusvaimu. Elu on bitch ja nii olen minagi.»

Temalt on tihti küsitud, kuidas ta närvi ei lähe. «Mind on tõstetud pjedestaalile, imetletud, kiidetud, kuid ka porri tallatud. Kallid kadedad ja kurjad inimesed, kui te teaksite, millisest hakklihamasinast ja solgitorudest läbi olen käinud, siis te mõistaksite, et teie lõrin on minu kõrvadele justkui muusika. Mind nii lihtsalt ei murra,» ütleb Anu.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse