ANU SAAGIM AVAMEELSELT OMA KOLMEST ABIELUST: „Selline elu pole argpüksidele!“
Meie kohtumine restoranis Tuljak pole juhuslik. Just siit algas 18aastase Nõukogude Liidu neiu suur seiklus. Ta abiellus välismaalasega. Fiktiivabielu, mis pidanuks Anule tooma kõik selle, mida ta ihkas, ehk seiklused, luksuse ja kõige olulisema – vabaduse. Vahepeal on restoran korduvalt kardinaid, omanikke ja menüüd vahetanud, kuid naine on endiselt sama nooruslik, kaunis ja särav. Niisiis: palun vaikust, võte!
Oma kolmele abielule ja ühele tõelisele armastusele tagasi vaadates mõtiskleb Anu: «Ma ei ole kahetseja tüüp. Kuigi vahel mõtlen, et esimene abielu oleks võinud päris olla – see on ju iga tüdruku unistus. Ent muud võimalust siit raudse eesriide tagant minema saada polnud.»
Oma esimese mehega kohtus ta piiri tagant suure armastuse leidnud sõbranna pulmas. Külaliste seas olid nii vallaline tuntud Soome hokimängija kui ka Anu oma tollase peikaga. «Rääkisin ausalt, et tahan hirmsasti ära. Nemad vastu: muidugi aitame! Mina näitasin: näe, mul siin peika. Leppisime kõik kokku, tegime suusõnalise lepingu, maksime mehele raha. Mõtlesin, et ei saa ju midagi hullu olla. Tegelikult oleksid pidanud häirekellad lööma juba siis, kui välismaa päästerõngas ütles, et pulmad tuleb ka ikka teha. Et tema vanemad ja sõbrad vaatavad muidu viltu ja pole asjaga päri.»
Noor tüdruk jäi juttu uskuma. «Restoran Tuljak sai reserveeritud, karvaseid ja sulelisi tuli kokku üle lahe. Mina ei kutsunud mitte kedagi. Mõtlesin: las pidutsevad. Odav alkohol voolas ojadena. Tegelikult oli väga lõbus pulm ja kahetseda pole midagi,» jutustab Anu.
Soome jõudes enam nii lõbus ei olnud.