Foto: Jake Farra
Mitmesugust
8. aprill 2018, 06:00

TOMI RAHULA: mulle meeldib mõte, et alati tuleb püüda oma partneri jaoks veidi parem olla

Kaks aastat tagasi rääkisid Anni ja Tomi Rahula sellest, kuidas nad peavad romantilisi maale kolimise plaane ning unistavad kodust, kus lippab ringi mitu last ja leib tuleks otse oma ahjust. 

Täna võib öelda, et Anni ja Tomi on enda unistustega poolel teel, sest nende nende perre sündis tütreke ning nad elavad linnast väljas oma kodus. Meenutame, kuidas musterpaar enda suhtest ning unistustest 2015. aasta detsembris rääkis.

23.12.2015

«Kui mõlemal on tunne, et tal on vedanud oma partneri valikuga rohkem kui teisel, siis see juba ongi hea ja harmoonilise suhte alus,» väidavad Anni ja Tomi kui ühest suust.

Rahvusvaheline jalgpallikohtunik Anni (29) ja tema muusikust abikaasa Tomi Rahula (39) veedavad tänavu koos juba viiendaid ühiseid jõule. Selle ajaga on nende harmoonilisest hingesugulusest, armastusest ja abielust välja kasvanud ka mitu koostööd. Kui seni on Tomi jaganud peale muusika tegemise oma abikaasaga ühist kirge jalgpalli vastu, siis nüüd on Anni, vastupidi, sukeldunud muusikasse ja hakanud laulusõnu kirjutama.

Foto: Jake Farra

Anni astus muusikasse

Paari värskeim ühine muusikaprojekt on töö superstaarisaatest tuntuks saanud noore laulja Mikk Mäega. Viimased pool aastat pühendutigi igapäevaselt Miku projektile ning tulemuseks on äsja ilmunud plaat nimega «Mikk Mäe». Idee selliseks koostööks tuli Annilt, kes tundis, et tema abikaasa, kes on Eestis praegu ilmselt kõige enam muusikat produtseeriv inimene, võiks üle pika aja taas ka oma loominguga välja tulla.

«Näen kõrvalt, kuidas Tomi produtseerib ligi paarsada lugu aastas, samal ajal kui tema enda kirjutatud klassikaline ja popmuusika on sahtlis peidus. Ka mulle kinkis ta pulmakingiks kooriteose. Pakkusin välja, et võiksime kas või natuke ka oma asja teha,» meenutab naine. Ja Tomi haaraski kevadel härjal sarvist. Kes veel ei teadnud, siis mehe muusikalisi seadeid ja produtsenditööd on olnud võimalik kuulata saadetes «Su nägu kõlab tuttavalt », «Laula mu laulu», «Eesti otsib superstaari» ja «Me armastame Eestit».

«Kuna mu tegemised on seotud nii erinevatele artistidele muusika produtseerimise ja arranžeerimise kui ka paljudes telesaadetes muusikaprodutsendiks olemisega, imeb see mind lõpuks nii tühjaks, et oma loomingu jaoks väga aega ega jaksu enam ei jää,» märgib Tomi, kes peale eeltoodu tegutseb usinalt jalgpallikohtunikuna, mängib bändis Tanel Padar & The Sun klahvpille ning abistab oma ema Lydia Rahulat Tallinna Poistekoori vedamisel. «Tegelikult polegi meil kunagi nii kiired ajad olnud kui nüüd. Meil pole olnud vaba nädalavahetustki,» kirjeldab Anni viimase poolaasta elutempot. «Õnneks olime vahetult enne jõule nädala Miamis, Annil oli sünnipäev, lülitasime telefonid välja ja puhkasime,» rõõmustab muusik suure jõulutralli eel, mil teatavasti on artistidel kõige rohkem tööd.

Tomi mainib, et nüüd ootavad teda ees jõulukontserdid Tallinna Poistekoori ja The Suniga.

Mees leidku naise jaoks aega, alati!

Milles aga Anni ja Tomi kunagi järeleandmisi ei tee, on tähelepanu ja vaba aeg teineteisega. «Kui mul on täpselt teada, mida ma tegema pean, oskan suurepäraselt aega planeerida. Leian päevas kindlasti paar tundi oma naisele,» kinnitab mees. «Jah, mu abikaasa on väga usaldusväärne, alati kui ta midagi lubab, siis ta seda ka teeb ja tal on kombeks olla alati õigel ajal kohal. Selles mõttes on Tomi pedantne,» kiidab kaasa. «Naisega soovid olla ju «lõpuni» koos, muud projektid on ikkagi mööduvad ...

Mulle väga meeldib, kuidas politoloog Rein Taagepera on öelnud: «Koolis tehakse enne töö ära ja siis saadakse tunnistus. Abielus saab enne tunnistuse ja siis alles abielu ülesehitamise töö algab.»» Nende suureks koosolemise plussiks on kodukontoris töötamine, mil Anni ajab sülearvutiga diivanil istudes firmaasju ning Tomi istub suurema ekraani taga ja tegeleb muusikaasjadega. «Tomi ärkab minust tavaliselt kolm tundi varem ja selleks ajaks, kui mina tõusen, on tema juba palju tööd ära teinud ning algab meie koosolemise aeg,» jutustab Anni. «Valmistan alati oma naisele hommikusöögi ja me naudime seda pikalt koos,» avaldab Tomi.

«Mina aga kannan hoolt lõuna- ja õhtusöökide eest. Kuid jah, hommikusöök on meie elus väga tähtsal kohal. Joome iga päev värskelt pressitud mahla, sööme putru. Pühapäeviti küpsetan ma aga pannkooke,» lisab naine. Tervislik toitumine on paari elus väga tähtis. Kodusest menüüst on välja jäetud valge suhkur, nisujahutooted, saiad, kohupiimakreemid ja igasugused pakimahlad. Kumbki ei tarbi ka alkoholi. «Tegelikult me sööme küll selliseid asju, aga koju teadlikult ei osta, kuna väljaspool kodu süües saab nisujahu ja suhkrut piisavalt,» täpsustab muusik. «Kui Tomi leiba valib, vaatab ta kõikide pakendite sildid kullipilgul üle,» naerab kaasa. Tomi meenutab, et kui ta varem oli kakskümmend viis aastat kohvijooja, siis koos Anniga kadus ka see harjumus. «Ta on mind nende heade ja tervislikke harjumustega nakatanud,» on mees tänulik. Ja kuna jalgpallikohtuniku töös on tähtis hea füüsiline vorm, ei saa paarike endale tervise arvelt allahindlust lubada. «Kui sa pole heas vormis, siis sa lihtsalt ei jaksa väljakul joosta,» seletab Anni.

Tahavad olla teineteisele parimad

Mis on Anni ja Tomi õnneliku suhte retsept? «Kindlasti hoolivus ja taltsutada ja see ongi paarisuhte kõige keerulisem osa – oma tahte maha surumine. Võtame näite peredest, kus ühele meeldib jalgpall ja teisele mitte. On väga kurb tõdeda, et partner, kellele pallimäng ei sümpatiseeri, ei käigi teise mängu vaatamas. Jääb vaid üle loota, et teda toetatakse siis teistmoodi. Ideaalis võiks igal elualal olla nii, et su partner on sinu kõige suurem fänn,» arutleb Tomi.

«Samamoodi on väga kurb vaadata, kuidas lapsed mängivad igal pühapäeval jalgpalli, aga heal juhul käivad ainult kolm lapsevanemat oma võsukeste mängu vaatamas. Sa ei pea ju isegi jalgpalli vaatama, sa võid vaadata oma lapse püüdlikkust, toetamine,» ütleb Tomi. «Mulle meeldib mõte, et alati tuleb püüda oma partneri jaoks veidi parem olla. See algab väga väikestest asjadest. Näiteks kui nõudepesumasin annab signaali, et pesu on lõppenud, tõused sa ise kärmelt esimesena püsti, mitte ei jää salamisi ootama, et teine seda teeks. Ja nii mõlemad osapooled,» toob Anni lihtsa näite argielust. Mõlemad rõõmustavad, et nende vahel valitseb enamjaolt üksmeel, on ühised väärtushinnangud ja maailmavaade.

Foto: Jake Farra

«See on suur õnn, kui sul on kaaslasega ühised huvid. Kui sul neid aga pole, on tähtis õppida ka sellistes olukordades partnerit toetama. Oma ego tuleb taltsutada ja see ongi paarisuhte kõige keerulisem osa – oma tahte maha surumine. Võtame näite peredest, kus ühele meeldib jalgpall ja teisele mitte. On väga kurb tõdeda, et partner, kellele pallimäng ei sümpatiseeri, ei käigi teise mängu vaatamas. Jääb vaid üle loota, et teda toetatakse siis teistmoodi. Ideaalis võiks igal elualal olla nii, et su partner on sinu kõige suurem fänn,» arutleb Tomi. «Samamoodi on väga kurb vaadata, kuidas lapsed mängivad igal pühapäeval jalgpalli, aga heal juhul käivad ainult kolm lapsevanemat oma võsukeste mängu vaatamas. Sa ei pea ju isegi jalgpalli vaatama, sa võid vaadata oma lapse püüdlikkust, tuleb tema rõõmu, olla talle oma kohalolekuga toeks, lihtsalt näidata, et sa hoolid,» lisab naine, kes märgib, et nemad abikaasaga käivad igal võimalusel teineteise erinevaid tegemisi toetamas. Ka halvas asjas võib head näha Amburi tähtkujust Anni on pidurdamatu optimist, kellele torisemine ei istu.

Seepärast tundub vahel Tomile, et ta naine hõljub kusagil pilvedel. «Imetlen, kuidas Anni jaksab alati ka halvas asjas midagi head näha,» muheleb muusik. «Mul on selline filosoofia: miks enne toriseda, tee asi ära ja siis vaata, kas tahad üldse toriseda. Näiteks kui sa ei viitsi trenni minna, siis käi lihtsalt ära, kes see pärast ikka viriseb: jõle nõme, et ma trenni tegin,» õpetab naine. Anni, kes püüab alati näha elu helgemat poolt, leiab, et kui oled ise positiivne, on sul lihtsam elada − sa ei vihka mitte kedagi, konflikte sul kellegagi ei teki ja kui keegi ütlebki midagi pahasti, suudad sa neutraalsemalt ja hukkamõistuta tajuda teise seisundit. «Igaühel võib olla paha päev, aga kui sa seda endasse ei võta, saadki õnnelik olla,» sõnab ta.

Foto: Jake Farra

Kui uurida, kas Annil ja Tomil omavahel ka tülisid tekib, kinnitavad nad kui ühest suust, et tõrvatilka nende meepotist ei leia. «Meil on ka erimeelsusi, kuid maailmavaadetelt ja väärtustelt oleme üks. Kogu suhe ja abielu ning kõik, mis meie vahel on, on eluterve ja -jaatav. Oleme üksteise vastu väärikad ja austame teineteist ning üksteise arvamust väga, isegi kui see ei ühti. Suhe, kus puudub austus või on pidev konflik õhus, pole suhe, mis mulle rahuldust pakuks,» leiab mees.

«Kui ükskõik millises elusituatsioonis peaks vaidlus tekkima, järgin ma kindlat reeglit: kui inimesed keevad üle, palun ma lihtsalt aja maha võtta, sest me pole vaidlushetkel ilmselt enam päris adekvaatsed. Räägime hiljem uuesti! Samuti leian, et isegi kui sa oled vihane, ei tohi mitte kunagi öelda mitte ühtegi mõtlematut ega inetut sõna. Ära ütle seda, mida sa tegelikult ei mõtle,» selgitab Anni oma põhimõtteid.

Unistavad lastest, maale kolimisest ja leivaahjust

Paar peab romantilisi maale kolimise plaane ja unistab kodust, kus lippab ringi mitu last ja leib tuleks otse oma ahjust. «Olen maal üles kasvanud, ema peab mul kanu ning kasvatab ise toitu ja ma ise soovin ka tulevikus neid asju teha. Mu mõlemad vanemad on mesinikud ja äkki saab Tomistki,» muheleb Anni. «Tallinnast päris 250 km kaugusele me ei läheks, kuid unistame elust, kus kilomeetri raadiuses ei ümbritseks meid teised majad. Soov on olla rahulikumas keskkonnas, põgeneda sellest närvilisest linnamelust, telefonidest ja arvutitest,» jutustab mees. «On omamoodi romantiline, kui maal kaob elekter ära, terve maja on küünlaid täis ning leivaahjust õhkub soojust, » unistab Anni. Kuna ta ise on suures peres üles kasvanud, soovib naine ka endale palju lapsi. «Kunagi oli periood, kui ema helistas mulle igal sünnipäeval ja mainis, kuidas selles vanuses oli tal juba üks laps ja mingi moment juba kolm last. Kui ma 27 sain, kadusid need telefonikõned ära. Nüüd ta vist on mõistnud, et meil pole kiiret,» naerab Anni, aga kinnitab tõsimeeli, et järgmise viie aasta jooksul nende pere kindlasti ka suureneb.

«Annist saab ühel päeval väga hea ema, ta oskab lastega suurepäraselt suhelda. Ta suudab ka kõige jonnakama lapse maha rahustada,» imetleb abikaasa. «Ma pole närviline tüüp jah. Ka mu ema pole laste peale kunagi häält tõstnud,» lisab Anni. Seniks aga, kuni elumuutvad plaanid alles sünnivad, võtavad mõlemad oma unistuste realiseerimist rahulikult. «Kui sinu kodune harmoonia on tore, pole tegelikult vahet, kus sa elad. Kui sa saad kahekesi hakkama ja sul on inimene, kellega olla turvaliselt koos kas või kaevikus, siis see ongi kooselu kõige olulisem nurgakivi,» ütleb Tomi lõpetuseks.

Foto: Jake Farra