Lase mehel natuke kõrvalt võtta ja ta on jälle Sinu oma. Näiteks lase tal Soome tööle minna ja sinna armuke kaasa võtta, lisaks tuleb ta suure rahasummaga ikka oma frigiidse naise juurde, kuhu mujale olekski.
Mis teraapia? Kui suhe enam ei tööta siis on lahkuminek. Ja kui mees paneb kõrvalt siis närvide hoidmiseks ja koduste stseenide eiramiseks pole mõtet kakelda. Kui mees on liuts siis liutsiks ta jääb ja pole vaja endale seda liutsikest tagasi võtta. Naised hoidke oma närve kuniks teil need veel on. Meest pole mõtet muuta. Kui tema tahab vaba elu elada siis las minna. Nagu ütles hr Kiir!
Kui paar on lihtsalt üksteisest tüdinema hakanud, siis sobib minna perepsühholoogi juurde arutama aga kui ühel osapooltest on juba uus armastus tekkinud ja isegi uus suhe, siis pole enam mõtet. See oleks täiesti tarbetu ja mõttetu.
Mis paariteraapia? Lisakulu ainult rahakotile, teeb veel närvilisemaks ja kasu pole kopika eestki. Kooselu (abielu) on mõistlik ikkagi ainult siis, kui inimesed armastavad üksteist. Mõlemad! Selline suhe, kus üks pool on teisesse armunud/armastab, kuid teine pool mitte, kukub läbi varem või hiljem. Hiljem on see lihtsalt tohutult valusam löök, kuna elu on elatud ja aega tagasi ei keera. Raisatud elu, sest sa ei ole sellises suhtes õnnelik. Kas mitte kõige tähtsam ei oleks olla armastatud ja ise armastada? Esita endale küsimus, mõtle väga hoolikalt see läbi ja vasta endale täie kindlusega: kas sa oled täiesti veendunud, et sa armastad, igatsed ja hoolid oma kaaslasest nii palju, et sa annetaksid talle oma neeru, kui see päästaks tema elu? Kas ta on väärt sellist hinnalist kingitust sinu poolt? Mina näiteks olen ühesse naisesse armunud juba aastaid ja ma kingiks talle kõhklematult oma neeru, sest pigem elada ühe neeruga kui ilma temata. Ainult mõte sellest, et ma ta kaotan, tema naeratuse, tema kallistused, suudlused - see ajab hulluks.. Ammugi ei suudaks ma teda teise inimesega petta, see oleks täiesti välistatud. Ja see ongi vastus - kas te elate koos armastusest või lihtsalt rutiinist. Rutiinne kooselu lõpeb varem või hiljem ja kahetsus kaotatud aja üle on ränkraske koorem. Ja kui te elategi elu lõpuni rutiinist koos, siis tõeline õnn jääb kogemata - olla armastatud ja ise armastada!
Defineeri mis on armastus, kui ühelt maalt saab karikas täis, ja kui sa ikka endale seda õiget leidnud ei ole siis lõpuks lööd käega ja siis on juba täiesti suva mis saab. 42selt enam ei viitsi kodu mängida: Et hakkame jälle uuele ringile minema v? Et hakkame deitima või koos elama? No way...ei viitsi oma elu meeste peale raisata. Neist pole ju kasu. Mis selle mehega ikka peale hakata. Vaba elu on kordades parem, oma vaba aeg, ei mingit muret, kellelegi ei pea ütlema mis sa teed v kuhu lähed. Vabadus on maailma kõige parem tunne. Nautigem vabadust, ärge jookske suhtesse.
Päästab. Ehk mõneks ajaks. Naine ei tohiks ühe mehe pärast vaimset ega füüsilist tervist rikkuda. Miks üks peab suhte pärast hullult rabelema ja teine elab omas mullis? Üks korralik kodusõda tuleks ette võtta ja asjad selgeks rääkida.
see piibel oleks ka kogu aeg neil kaelas või silmade ees, siis moraalitu mees lükkab igal juhul küüned taha kuhu iganes. Pärast anuma, et rohkem ei tee.
KOMMENTAARID (11)