The Guardian kirjutab, et ehkki muutused maakera pöörlemises on imetillukesed - inimene seda ei tunnegi ja päev pikeneb vaid millisekundi võrra, mõjutab see meie planeeti tugevalt. Pöörlemise aeglustumine, mis põhjustab maakoore kerget libisemist vahevöö peal, paneb käima seismilised võnked ja vallandab maapõues peituva tohutu energia. Seda eriti troopilistel aladel.
Ehkki maavärinate uurimine on küllaltki noor teadusala, on teadlased juba täheldanud, et teatud perioodidel sagenevad tugevad, magnituudiga 7 ja võimsamadki maavärinad. Kui tavalisel aastal on tugevaid maavärinaid umbes 15 korda aastas, siis teatud aastatel esineb neid kuni kaks korda rohkem. Need aastad olid just need, mil maakera pöörlemine oli aeglustunud.
Teadlaste sõnul on praegu keeruline ennustada, kus tugevad maavärinad järgmisel aastal täpselt aset võivad leida. Kuid varasemale tuginedes võib oletada, et ägenenud maavärinate aasta mõjutab enim umbes miljardit inimest, kes elavad ekvaatorivöötmes.
Nii t see jutt lõhnab siin pigem järjekordse maailmalõpu ennustamisena.