Epp Petrone avaldab, kes on praegusel ajal tema öiseks kaaslaseks ...
Rääkisin, kuidas ma vahel päevaraskuste keskel igatsen seda hetke: jõuan voodisse, pistan käe padja alla ja tunnen nad ära, tean nende vormi ja jahedust, nende tugevust ... Ja ka nende energiat. Midagi sellist, mida sõnadega seletada ei saa, aga tean selgelt, millist kivi ma padja all puudutan. Kui laman selili, panen ühe kivi otsaette, teise rinna peale. Kui külili, siis läheb kindlasti üks ühele meelekohale padja peal, teine teisele meelekohale – eks nad kõik ole lamedad mul sinna padja alla valitud, aga mõni toimib paremini. Tavaliselt on mul padja peal meelekohal mu kallis tervendajakivi, rohelillakas fluoriit, teisel meelekohal purpurne lepidoliit ja peos helevalge seleniit.
«Mul on vaja nende kividega koos olla,» ütlesin tervendajale.
«Aga ole veerand tundi. Ära mine niimoodi magama!»