Mitmesugust
22. november 2017, 07:59

Lottet mängiv Helena Pruuli: noored vanemad ise on nutisõltlased

Kõigi laste lemmiku koeraneiu Lotte punaseid susse kandev Helena Pruuli on kindel, et oleme ise lastele eeskujuks ja loome nii nende tulevikku. Igal suurel inimesel võiks olla kübeke lapsemeelsust ja oskus näha vahel asju läbi lapse silmade.

Ain Mäeotsa lavastatud lastele mõeldud teleseriaali «Lotte lood» peaosalist, tarmukat koera­plikat kehastab seekord teater NO99 näitleja Helena Pruuli (25). «Mulle meenus seriaali pakkumist saades kohe aasta 2000, mil tuli välja Lotte-sarja esimene osa – ­«Lotte reis lõunamaale». See raamat on paljude laste jaoks oluline. Lotte, see üdini heatahtlik ja seiklushimuline tegelane, on minuga alati kaasas olnud,» ütleb noor naine ja tunnistab, et oli kohe nõus teda mängima. Lotte-lugude üks peamisi teemasid on just õpetlikkus ja heasüdamlikkus. Ühest küljest äärmiselt lapse­meelsed tegelased on sisimas väga arukad ja täis­kasvanulikud.

Helena ise pole eestlastele just võõras. Tema esimene kokkupuude avalikkuse tähelepanuga oli teismeliseeas ansambli Ice Cream (mäletate ehk hittlugu «Helista mulle mobiilile») ühe solistina.

Helena sõnul on fantaasiamaailm lastele endiselt armas, kuigi vahel väidetakse vastupidi. «Fantaasiad on muutunud,» nendib ta ja lisab, et lapse tähelepanu on koormatud kiiresti vahelduvate stiimulitega, mis keskendumist ja süvenemist raskendavad.

Nutiseadmed mängivad kindlasti suurt rolli. «Viibisin hiljuti ühel üritusel, kus lõi vabatahtlikena kaasa palju noori, kes pausi ajal vaatasid vaid oma telefone. Üksildus selles ruumis tekitas kõhedust. Millised inimesed kasvavad lastest, kes pole harjunud pikalt hoidma silmsidet ega vestlema? Nad tõstavad pea vaid hetkeks, olles ikka uue sõnumi, uudise ootuses ...» Helenale näib, et see on vaid jäämäe tipp. «Nutindusega hakkama saamist mõjutab vanemate eeskuju, oskus alternatiive pakkuda ja piire kehtestada. Murelikuks teeb see, et praegu on sirgumas noorte vanemate põlvkond, kes on ise nutiseadmetest sõltuvuses. Raske on kehtestada piire, kui neid ise ei taju.»

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse