Üldist nõu on väga raske anda ja internetis jagatav tarkus ei pruugi alati paika pidada – igale lapsele tuleks läheneda individuaalselt, ütleb arst. Küll aga võiks tulevane ema ennast juba raseduse ajal pisut ette valmistada ja lugeda läbi mõne beebi tervisest kõneleva raamatu.
Rinnapiim beebile kasulik
Lastearst märgib, et vahel loobuvad emad liiga kergel käel imetamisest, ehkki rinnapiim on beebile parim toit. Vähemalt aasta võiks last imetada, soovitab ta: „See on ju ka emale mugav, sest nii on täisväärtuslik toit lapsele kogu aeg käepärast.“
Sageli vaevavad imikut gaasid või toidu tagasiheide. „Mõnikord tekib tital siis isegi rohkem gaase, kui ta saab rinnapiima, sest selle koostist mõjutab ema toit,“ tõdeb Pinka. „Vahel lähevad imetavad emad aga teise äärmusse, ei julge süüa kapsast või õuna – aga õun on Eesti kliimas hea vitamiiniallikas. Kui võtta üks õun enne sööki ja närida see korralikult läbi, ei põhjusta see gaase.“
Gaasivalude vastu saab beebile anda gaasirohtu. Lastearsti sõnul on see tita tervisele üsna ohutu, aga profülaktiliselt pole siiski mõtet seda anda.
Imiku gaasid – nagu ka toidu tagasiheide – tekivad vahel ka sellest, et laps hakkab liiga ahnelt sööma. Abi võib olla sellest, kui anda titale enne toidukorda paar lusikatäit keedetud vett. „Siis tal on juba midagi maos ja ta ei ime nii ahnelt,“ selgitab Pinka.
Emad peaksid arsti sõnul ka endale söömiseks rohkem aega võtma. „Kui teisiti ei saa, siis kas või kussutage last hälliga söögilaua kõrval, aga sööge ise korralikult ja korrapäraselt, mitte nii, et näksite päev otsa,“ manitseb Pinka.
Harjumusel suur jõud
Ka soovitab kogenud arst noortel emadel imikule piirid seada. Näiteks on paljudel noortel emadel kombeks kohe, kui laps häält teeb, talle rinda anda. „Võib-olla laps ei tahagi süüa, soovib hoopis suhelda,“ räägib Pinka. Kui iga väiksema nuuksatuse peale rinda pakkuda, hellitatakse beebi lõpuks ära.
Ka tita enda kõrvale magama harjutamine pole lastearsti sõnul kuigi hea mõte. „Mõned emad ütlevad, et mugavam on nii, kui laps on enda kõrval – aga saab ju lapse voodi panna enda oma kõrvale, nii harjub ta magama ikkagi oma voodis,“ selgitab Pinka ja lisab, et piiride seadmisega teeb lapsevanem enda elu lihtsamaks. „Beebid harjuvad väga kenasti kindlal ajal magama ja sööma, kui neid sellega harjutada. Mõned harjutavad oma lapse ainult kiigutamise peale magama jääma – nii teeb ema ju ise enda elu raskemaks.“
Vannid nii ja teisiti
Üks sagedasemaid beebide tervisemuresid on mähkmelööve. Krista Pinka kinnitab, et vanasti oli seda tunduvalt vähem. Samas ei taha enamik lapsevanemaid ilmselt marlimähkmete kasutamise juurde tagasi pöördumisest kuuldagi.
Lastearsti sõnul saab mähkmelöövet ennetada õhuvannidega, mõnikord aitab ka see, kui võtta kasutusele mõne teise tootja mähkmed. Väga oluline on ka lapse vees vannitamine.
„Tänapäeval vannitavad emad oma lapsi natuke harva,“ ütleb ta. “Lapse nahk peab olema puhas, nahal on üks kümnendik hingamisfunktsioonist. Paljudes peredes on tavaks vannitada kord või kaks nädalas, aga seda võiks teha kas või iga päev.“
Raviks lihtsad vahendid
Mida teha aga siis, kui beebi on köha või nohu saanud ja tekkinud on ka palavik? Krista Pinka tõdeb, et antibiootikume ei tohi imikule kergel käel anda, see peab kindlasti olema arsti kaalutletud otsus, sest antibiootikumid tapavad oma teel nii haigust tekitavad mikroobid kui ka kaitsemikroobid. Pärast antibiootikumide andmist tuleb hakata soolestiku mikrofloorat probiootikumidega taastama. Kui arst on aga antibiootikumid välja kirjutanud, siis tuleb tema otsust usaldada.
Köha ja nohu vastu saab tihtipeale väga lihtsate meetoditega. Nina puhastamine on arsti kinnitusel eriti oluline: „Ninal on oma funktsioon, ninas soojeneb õhk ja seal püütakse kinni mikroobid. Kui tita on nohus ja magab suu lahti, siis on ta pisikutele vastuvõtlikum.“
Pinka sõnul aitavad nohu puhul kõige paremini aurutamine, nina sage puhastamine ja selle niisutamine mereveelahusega. Ka võib beebi tuppa riputada sibula- ja küüslaugukeesid ning kütteperioodi ajal laotada radiaatoreile niisked rätikud, et õhk toas poleks liiga kuiv.
Usalda lapse arsti!
Lastearst Krista Pinka paneb noortele emadele südamele, et oma lapse arsti peaks usaldama rohkem kui internetist leitud juhuslikke soovitusi: infot on internetis palju ja sageli on raske vahet teha, mis on õige, mis vale. Emad räägivad oma beebide muredest ja võrdlevad laste arengut mitmetes foorumites ja Facebooki gruppides, kuid kõik lapsed pole ühesugused. Seega ei ole mõtet ennast internetist leitud infoga hulluks ajada.
„Ma ütlen emadele alati, et lapsed pole liivavormid – igaüks on enda moodi,“ märgib Pinka. „Kui ma kuulan emade jutte, siis tajun vahel kohe, et see tarkus on kuskilt mujalt võetud. Kõige mõistlikum on usaldada ikkagi arsti, kes titat sünnist saati jälgib. Või arsti vahetada, kui teda ei usalda.“
Kommentaarid