Maanteeameti ennetustöö osakonna eksperdi Gerli Grünbergi sõnul on kõige raskem kontingent 26–34aastased mehed, kes sõidavad autoga. «Autojuhtidena nad ise kiruvad neid n-ö tonte, kes võivad pimedusest ootamatult välja astuda ja õnnetuse põhjustada,» toob naine välja vastuolu. «Samas nad ei mõista, et kui ise autost välja astuvad ja kõndima hakkavad, saavad neist samamoodi helkurita jalakäijad, kes teistele roolikeerajatele nähtamatuks jäävad.»
Maanteeamet on uurinud, miks helkurit ei kasutata. Üks põhjusi ongi see, et inimene ütleb end liikuvat ainult autoga, ehkki on ju päevselge, et kogu aeg ei saa masinaga treppi sõita ja jala liiklemist vältida. «Osa inimesi väidab, et kõnnib ainult valgustatud linnatänavatel,» toob Grünberg välja teise vabanduse. «Valgustus pole siiski ka linnas ühtlane, pimedaid nurki leidub küll.» Üks ohukoht on reguleerimata ülekäigurajad, kus eelmisel aastal surma saanud 21 inimesest kandis helkurit vaid neli.