TEADUSLIKULT PUUST JA PUNASEKS: mis paneb meid aina uusi kalleid tehnikavidinaid ihkama? (23)

„Ihaldamise mehhanismid on erinevate ihaobjektide puhul küllalt ühesugused. Uue telefoni ihaleja ajus on seisund seega sarnane näljase inimese ajuga, või näiteks reisija omaga, kes ootab vihmase käes peatuses, et buss ometi juba saabuks,“ võrdleb eksperimentaalpsühholoog Andero Uusberg.

„Kõigil neil juhtudel töötavad ajus umbes silmade tagant algavad piirkonnad, mille aktiivsusmustris on kirjas ihaldatava tagajärje tunnetatud väärtus. Mujal ajus on lisaks stardivalmis erinevad tegevused, mille sooritamine tõotab selle tagajärjeni viia. Kõigest sellest kokku tekibki tunne, et ma tahan midagi,“ selgitab Uusberg.

Eelmisel reedel jõudis poodidesse uus iPhone X. Kui enneolematu hinnaga nutitelefon – 64gigabaidise mäluga variandi eest küsitakse 1169–1179 eurot, 256gigabaidise mäluga telefoni eest 1349 eurot – nädal varem eelmüüki tuli, müüdi esimesed partiid läbi samal hommikul. Ka nädala eest müügile paisatud iPhone'id on Telial ja Elisal otsas, oodata tuleb järgmist partiid.

Hindu kruvivad üles teisedki telefonitootjad, näiteks augustis turule tulnud Samsung Galaxy Note 7 maksab ligi 900 eurot. Uusi mudeleid tuleb välja üha sagedamini. Ja paljud ostjad lähevad selle ralliga kaasa.

iPhone'i ost kui religioosne kogemus

Oxfordi ülikooli neuroteadlane Sundeep Teki seletab ajakirjas Time, et meie aju on geneetiliselt häälestatud püüdlema turvatunde ja kõrgema sotsiaalse staatuse poole. Selle püüdega käib kokku luksuseihalus, mis muudab aktiivsemaks ajusügavustes asuva juttkeha – piirkonna, mis seotud tasusaamistunde, naudingu ja sõltuvusega. Selle protsessi käigus vallandub ajus virgatsaine dopamiin, mis tõukab ahvatlustele järele andma. Niisugusel moel rahulolu otsimine võib viia sõltuvuslaadse käitumiseni.