Markus Dvinjaninov: „Isa on mulle õpetanud, kuidas olla rõõmus.“
Näitlejageen on Markusele (26) üle kandunud tema isalt Andres Dvinjaninovilt. «Miks, seda peaks küsima isa käest, kuna tema ju seda teekonda alustas. Minuni on see amet jõudnud kokkulangevuste kaudu.» Noormehe ema on endine tipp-pankur, Draamateatri kunagine juht ja praegune juhtide koolitaja Ruti Einpalu.
Markus tunnistab, et pärast Vanemuisega lepingu lõpetamist on peast käinud läbi kõiksugu mõtteid hakata teist tööd tegema. Ta on aga mõistnud, et teatrist loobuda ei saa. «Minu ideaal oleks teha koostööd truppide ja teatritega vabakutselisena. Usun, et just nii olen võimeline hoidma sädet, mis igal hommikul teatrisse proovi minnes kergelt kustuda võib.» Mees on teatri kõrvalt saanud vabakutselisena arendada mitmeid teisi külgi. Praegu näiteks annab ta disc golf’i ehk kettagolfitrenne, aitab edendada perefirmat ja mängib Keila-Joal etenduvas tükis «Vürst ja tantsijanna ehk klaasist mälu». Markus mainib, et ega ta ühestki teatri- või filmitööst kindlasti ära ütle!
Kuna kohe on isadepäev, räägime ehk veidi sinu isast. Mida ta on sulle elus kõige enam õpetanud?
Isa on mulle õpetanud, kuidas olla rõõmus. Kuidas säilitada lapsemeelsus ja mitte võtta kõike liiga tõsiselt.
Lähedaste toetus on väga tähtis mis tahes situatsioonis. Heas mõttes lapsiku iseloomu all pean silmas võimet huvituda millest tahes ning mitte seada endale liigseid piiranguid. Näiteks et seda asja ma ei tee, kuna see pole vanematele inimestele kohane. Kui me juurime endast lapsemeelsuse välja, nagu seda tänapäeva ühiskonnas suurelt ja uhkelt tehakse, kaob elust ka suur osa rõõmu ja õnne. Inimesed võiksid rohkem tunda rõõmu lihtsatest asjadest.
Isale mõeldes meenub esimesena üks tema kaval trikk. Nimelt kui meil, lastel, oli midagi maitsvat, oli tal kombeks alati küsida kergelt paluva lapsiku tooniga, kas ta saaks ka väikese ampsu. Loomulikult andsime, aga lubatud väikese ampsu asemel saime alati tagasi vaid pool maiusest. Minu arust kasutab ta seda trikki edukalt siiani.