Foto: Daisy Lappard
Mitmesugust
8. november 2017, 07:58

Manona Paris: "Teel loobumisele on oluline ka mõista, miks me pahet toidame."

Vahel on suurte asjade või otsuste sooritamiseks vaja midagi väga lihtsat. Suured asjad ongi lihtsad, korrutavad targad kogu aeg. Tee, mis eelneb otsusele, on sageli raskem kui tegu ise. See rada võib olla isegi 50 aastat pikk, nagu selgub Katrin Karisma suitsetamisest loobumise loost, ja tegelikult pole kellelgi õigust mis tahes vormis täheldada, et no NII kaua siis.

Naisteleht on varemgi kirjutanud Katrin Karisma katsetest suitsetamine maha jätta. Ikka on tulnud see hetk, mil üks sigaret ära kulub ... Usun, et paljud saavad siin silmi maha lüües kaasa noogutada. Olgu tegu mis tahes pahega –
šokolaad, suits, alkohol või eriti mürgine meel –, need ei anna nii kergesti vabaks, eriti kui kaasas lohiseb poole sajandi pikkune staaž.

Mina pole siin kohe kindlasti kurilane, kes võiks teiste suunas näpuga näidata. Pattude pagasist vaatab paraku vastu pidude ma-ju-tegelikult-ei-tõmba-suits, millega end seltskonda lobisema poetada. Samamoodi olen lubanud, et ei, ei, ei, nüüd aitab. Ikka on pahe mu nagu omaenda varju üles leidnud.

Võib ju öelda, et ju pole piisavalt pingutatud, mis on alati väga subjektiivne, ütlejat ennast mitte kuigi heas valguses näitav etteheide. Või et ju pole tervis veel häiret andnud – nii juhtus ka Katriniga, kes iroonilisel kombel sai konkreetse elu segava tervisehäire köha kujul alles pärast loobumist. Ent nagu naine ise tunnistas, tundis ta end kohe pärast loobumist märksa paremini ja energilisemalt. Olen isegi kogenud.

Nende ridade kirjutamise ajal hüppas netiportaalidesse teade Jaapani firmast, mis pakub oma mittesuitsetajatest töötajatele aastas kuut lisapuhkusepäeva. See teeb üsna puust ette ja punaseks suitsuvaba olemise boonused. Tegelikult ju pole asi vabades päevades, vaid selles, et kaasnevate kaugema vinnaga tervisehädade tõttu on mittesuitsetaja panus ühiskonda ja töösse märksa tõhusam.

Teel loobumisele on oluline ka mõista, miks me pahet toidame. Mis on selle taga tegelikult? Soov kuuluda teatud siseringi, võimalus end rutiinist lahti rebida ja sisehäält vaigistada? Kõigile neile leiab vähem ennasthävitava alternatiivi. Inimene ei pea olema oma alateadlike ihade ohver, olgu teemaks mis tahes enesehävitajalik käitumine. Kasvatades endis teadlikkust, saame samamoodi liikuda lähemale päevale, mil öelda nagu Katrin: «Kõik. Tänasest aitab.»

See päev – kui pole juba saabunud – on teel.

Sel nädalal soovitan …

  • tutvuda kirjanik Inga Raitari ülevaatega isarollist ning selle võlust ja valust.
  • lükata jõuluks käima omaenda õlled.
  • veenduda, kas sinu helkur ikka kaitseb või näeb kõigest ilus välja.
Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse