KIIDAME KÕRVITSAT: köögivilja head omadused tervise ja kokanduse vaatenurgast
Toitumisnõustaja Pille Õun on «Tuhkatriinu tõlla» ehk kõrvitsaga soojas sõprussuhtes. «Praegu on ülim aeg kõrvitsatoidud menüüsse lülitada,» kinnitab ta. Naise sõnul on kõrvitsat kutsutud lausa miniapteegiks kõige kasuliku pärast, mida selle söömine annab. «Kõrvits sisaldab suurel määral karotenoide, eelkõige beetakaroteeni, mis aitab tugevdada immuunsüsteemi. Nii et just praegusel viiruste levimise perioodil, samuti kevadtalvel, kui organism nõrk, on kõrvits kuldaväärt tervisetugevdaja, mis sarnaselt teiste eredavärviliste viljadega stimuleerib tervete rakkude teket, kaitseb vähi eest ja on ka noorendava toimega,» pole Pille kõrvitsa kiitmisel kitsi. Peale karotenoidide on kõrvitsas veel valku, ensüüme, vitamiine ja mineraalaineid. Viimastest toob toitumisspetsialist esile vererõhku alandava kaaliumi, lihaseid lõõgastava magneesiumi ja vereloomeks vajaliku raua.
Ümmarguseks ei tee
Kuigi kõrvitsa näol on tegemist ühe pirakama köögiviljaga, pole karta, et see ümarus ka sööjale külge hakkab. «Kõrvits sisaldab palju vett,» kinnitab Pille. «Sõltuvalt suurusest ja sordist võib selle veesisaldus varieeruda, kuid tegemist on kindlasti kalorivaese köögiviljaga.» Sada grammi toorest kõrvitsat annab 23–30 kilokalorit, mistõttu võivad kaalulangetajad sellele julgelt rohelist tuld näidata. «Samas on kõrvitsas rohkelt kiudaineid, mistõttu tekitab selle söömine täiskõhutunde ja vähendab põhitoidukordade vahel olevaid näksimisi.»