Epp Petrone: "Kui aasta tagasi raskelt puugihaiguses olin, sain kätte tunnetuse, et vaja on lõpetada täpsete küsimuste kallal urgitsemine."
Miks hakkavad kliendid ühe poemüüja juuresolekul end mõnusalt tundma, aga teisega tekib joonlaud-kõhus-tunne?
Miks me armume?
Miks mõni on pidevalt õnnelik ja mõni pidevalt õnnetu?
Ja nii edasi. Loen üsna palju teadusuudiseid, olen kursis sellega, et teadus uurib, jagab ja analüüsib. Teadus aga kõike põhjendada ei suuda. Mäletan, kuidas mu toona kaheksane tütar küsis väga konkreetselt: «Mis mõttes oli Suur Pauk ja kõik lihtsalt tekkis? Ja inimesed usuvad seda?» Kui niimoodi lapsesuuga küsida, on see tõesti kentsakas. Galaktika tekkimise ametlik teooria on Suur Pauk, must auk. Selle kohal visiseb Linnutee-küsimärk. Mis siis ikkagi juhtus?
Minu meelest oleks kõige ausam öelda lapsele ja endale, et kõigi meie ümber toimuvate mehhanismide tagamaad pole veel teada. Ei tea teadlased, ei tea nõiad, ei tea religioonid.
Kui aasta tagasi raskelt puugihaiguses olin, sain kätte tunnetuse, et vaja on lõpetada täpsete küsimuste kallal urgitsemine ja häälestuda üldisele koostööle suure müstikaga: eluga meie ümber. Seekord ütles mulle isegi ametlik meditsiin: entsefaliidi ehk ajupõletiku vastu rohtu pole. Ainus paranemistee on enese terveks mõtlemine.
Mul läks see korda.