Tööl läbipõlemine ei teki üle öö, selleks on vaja paljude tegurite pikaajalist kokkulangemist. Peamised põhjused peituvad töökeskkonnas, aga mitte ainult.
Töökeskkonnas on üks riskitegureid kontrollitunde puudus. Inimene ei saa siis mõjutada otsuseid, mis on tema töö jaoks olulised, puudutagu need tema tööplaani, ülesandeid, koormust või töö tegemiseks vajalikke ressursse. Segased ootused tööl – kui ei tea, mida sinult oodatakse, ootused muutuvad või on selgusetu, millised volitused sul asjade tegemiseks on – «aitavad» samuti läbipõlemisriski suurendada. Mõjutavad ka probleemsed suhted kollektiivis: mõni väga konfliktne (aga oluline) töökaaslane, tunnustuse ja tagasiside puudumine või lausa tööpanuse tühistamine.
Ka see, kui töötaja ja töökoha või kolleegide väärtushinnangud ei lange kokku, tekitab pikaajalist stressi, nagu ka asjaolu, kui amet ei sobi töötaja huvide või oskustega. Läbipõlemisohtu suurendavad oluliselt ka aktiivsusega seotud äärmused: kui töö on kas väga monotoonne või pidevalt kiiret reageerimist nõudev või toimuvad ootamatud vaheldumised igavast kaootilisse. Samuti mõjub halvasti, kui töömõtted tulevad pidevalt koju kaasa. Eraelu kannatab, kui päris vaba aega (mil saab töömõtted kõrvale panna) justkui polegi.
