Suhted

MÄRJAD UNENÄOD: kuidas saavad naised magades orgasmi (ja kuidas mehed)? (5)

Õhtuleht.ee, 24. oktoober 2017, 12:36
Foto: VIDA PRESS
Alljärgnevas loos läbi une kogetud orgasmidest keskendutakse eeskätt naistele, kuigi võib eeldada, et meestel ei ole asjad väga teistmoodi. Meestele on see lugu aga eeskätt hea võimalus nn õrnema soo keha ja mõistusega toimuva kohta üht-teist kasulikku õppida.

Naine jääb kiiresti magama ja näeb seksikat unenägu, mis tundub ebatavaliselt ehtne. Unenägu läheb edasi ja korraga tunneb naine üle oma keha voogamas naudingulainet, kirjeldab Splinter. Ta ärkab üles ja mõtleb: sain magades orgasmi? Kas tõesti sai ta magades orgasmi? On see üleüldse võimalik?

Jah, on küll. Uneorgasmid on täiesti olemas. „See on päriselt füüsiline orgasm,“ kinnitab New Yorgis tegutsev psühhiaater ja seksiterapeut Madeleine Castellanos.

Tema sõnul mäletab enamik inimesi üles ärgates erootilise unenäo nägemist. Ent kuigi mehel on orgasmi kohta füüsilised tõendid (jah, just meeste uneorgasmid on tuntud nime all „märjad unenäod“), siis naistel on vaid mälestused.

Aju on sisse lülitatud

Samal teemal

Kuidas näha häid unenägusid?
2. märts 2018, 19:13
Miks me näeme unes petvat partnerit?
26. jaanuar 2018, 10:46

Ja just seetõttu on naiste jaoks uneorgasmid sageli segadusttekitavad. Kuna tõendid puuduvad, siis mõtlebki naine – oli see nüüd uni või jõudis keha tõesti lõpuni? Castellanose kirjelduse kohaselt on keha aktiivse une ehk REM-une staadiumis – mil kõige sagedamini uneorgasme saadakse – küll „halvatud“, aga aju on tehniliselt sisse lülitatud ja suudab orgasmi tajuda.

1983. aastal mõõtsid teadlased unes orgasmi saanud naistega toimuvaid füsioloogilisi muudatusi. Südametöö kiirenes 50 löögilt minutis saja peale ja hingamine kiirenes 12 hingetõmbelt minutis 22 peale. Lisaks tõdeti, et „märkimisväärselt“ kasvas verevool tuppe.

Lisaks on veel siis ka ajutegevus. Kui too 1983. aasta uuring on olnud üks vähestest uneorgasmide alal tehtud teadustöödest, siis Rutgersi ülikooli professor Barry Komisaruk on unes saadavaid orgasme ulatuslikumalt uurinud. Sealjuures on tema uurimise all olnud ka naised, kes „mõtlevad“ end orgasmini. Komisaruk on kaardistanud selle, mis ajus nende orgasmide ajal toimub.

Naudingulaine ajal lähevad ajus kõik tuled põlema. „Orgasmi saades aktiveeritakse kõik olulisemad ajusüsteemid,“ kirjeldab teadlane. „Nagu torm ajus.“

Just sel põhjusel märgivad nii mehed kui naised, et neil on orgasmi ajal olnud kehaväliseid kogemusi ja nad on sisenenud teistesse teadvuse seisunditesse – mitte ühelgi muul ajal pole aju nii ühtselt aktiveeritud kui seksuaalse pinge haripunkti jõudes.

Foto: VIDA PRESS

Uni mõjutab vereringet

Olgu, see kõlab loogiliselt, kui käib kirglik kallistamine, aga mis tekitab selle neuroloogilise „tormi siis, kui inimene on uinunud – ja keegi isegi ei puuduta teda?

„REM-une ajal suureneb verevool kogu erektiilkoes – naiste puhul ka kogu kliitori piirkonnas,“ selgitab Castellanos. „Aju saab aru, et neis kudedes on suurem verevool ja see võib viia seksuaalse erutuseni.“

Niisiis viib verevool erutumiseni – aga kuidas jõutakse sellest orgasmini? Siinkohal aitab Komisaruki töö natuke selgust saada. Tema ja ta kolleegid võtsid uurimise alla 10 naist, kes kinnitasid, et suudavad „mõelda end“ orgasmini. Uuringu käigus mõõdeti, mis juhtus ajus genitaalse stimuleerimise ja mittegenitaalse stimuleerimise ajal.

„Palusime naistel saada mõlemat orgasmi – füüsilist ja vaimset,“ ütles Komisaruk Fusion’ile. „Mõõtsime mõlema ajal, mis toimub. Reaktsiooni magnituud oli umbes sama sõltumata sellest, kas tegu oli enese stimuleerimisega või toimus see vaid vaimselt.“

Teisisõnu: naiste ajud reageerisid sisuliselt identselt hoolimata sellest, kas nad füüsiliselt masturbeerisid või „mõtlesid“ end orgasmini. Mõlemal juhul toimus märkimisväärne süstoolse vererõhu, südame löögisageduse, pupillide diameetri ja valutaluvuse tõus.

Käed-vabad-orgasm

Aju peab keha kohta „kaarti“. Komisaruki teatel leiti, et vaimse orgasmi puhul toimus aktiveerumine eesajukoores. See aju osa vastutab kognitiivse käitumise ja mõtlemise eest. Ühtlasi on seotud sensoorne ajukoor, mis sisaldabki seda kehakaarti.

Näiteks kui naine katsub oma kliitorit, siis ütleb ajukoore vastav piirkond „tuled põlema“. Ja kui uuringus osalenud naistel paluti end orgasmini mõelda, siis aktiveerus sensoorses ajukoores kliitorile vastav piirkond, nagu oleks kliitorit ka päriselt puudutatud. 

Aga kui naised lisaks mõtlemisele vastavat piirkonda ka puudutasid, siis läks eesajukoores lahti märksa suurem tulede süütamine.

Ja ülalkirjeldatud viisil võib keha jõuda orgasmini ka magades – ajus toimub vastava piirkonna vaimne stimuleerimine.

Foto: VIDA PRESS

Unes pole elektriarveid

On olemas naisi, kes ei suuda „päriselus“ orgasmi saada, kuid võivad selleni jõuda magades. Ja ka sellele vastuolule on Castellanose sõnul olemas loogiline seletus.

„Mõtle sellele, et kui sul on seksuaalne unenägu, siis loob aju keskkonna täielikule erutumisele ning sina ei pea olema ärevil või häiritud,“ kirjeldab ta. „Kõik põhineb erootikal. Nii võib mõnikord olla lihtsam jõuda orgasmini unenäos kui päriselus.“

Pole mingi saladus, et naiste jaoks on orgasmi saamine samavõrd vaimne kui füüsiline tegevus. Kui naine seksi ajal ükskõik mis põhjusel end ebamugavalt tunneb, on tal raske orgasmi saada. Unenägudes ei ole ebamugavust – on vaid puhas täiskasvanute lõbu.

Nii on Castellanose sõnul unenäoorgasmid väärtuslikud selleks, et teadvustada endale mõistuse osa seksuaalses kires ja soorituses. Ta märgib, et kui „mõelda seksile positiivselt, siis tõhustab see naudingut ja näitab, et kui mõistus pole protsessi kaasatud, siis toimub iseenda petmine“.  

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee