Toomas Lunge: „Nora on selline laps, kes kedagi ega midagi ei pelga!“ (25)

„Teater on tema meelest juba tehtud, sest ta oli mitu aastat Emajõe suveteatri lavastuses „Üle linna Vinski“, mängis seal kellamehe Liisat, kes kellatorni kinni jäi,“ kõneleb Toomas, et Nora Anni teatrikarjäär on nüüdseks kestnud tervelt kolm aastat. „Alguses oli Nora kaheaastane ning tema teksti lasti alguses lindi pealt. Salvestasin selle niimoodi, et Nora rääkis mõningaid sõnu ja mina tegin neist jutu kokku. Seda pidime mitu korda ümber salvestama, sest laps kasvas suuremaks ega rääkinud enam titehäälega.“

Viiulitunnid, ujumistrenn ja teater

Et praegu on Nora otsaga Vanemuise teatris, oli mõistagi puhas juhus. „Räägi, Nora, kuidas see tädi sind teatrisse kutsus?“ küsib Toomas tütrelt. Nora Ann naerab ja kehitab õlgu. „Küllap ta helistas issile ja issi ütles, et kui emme lubab ja kui meie suurel Vanemuise teatril väga häda käes on ja üldse ilma meieta ei saa, siis perekond Lunge mobiliseerib kas või kõige väiksemad!“ jutustab Toomas muigvelsui. „Ja kui mina väga tahan, siis saab ka!“ kilkab Nora Ann. Toomas lisab, et ega Nora tõepoolest vastu olnud, kui teatrilavale minek kõne alla tuli. „Meil on sügiseses ajagraafikus veel teisigi muudatusi,“ lausub Toomas, et teatrilavastuses kaasa löömine pole ainus Nora harrastus, mis Lungede pere logistikale uusi nõudmisi seab. „Läksime ka muusikakooli ettevalmistusse viiulitundidesse ja ujumistrenni.“

Lavatagune on sõpru täis

Lavastuse prooviperiood Lungedele ületamatuid raskusi ei tekitanud. Nora Anni roll peategelaste tütre Roosina on sedavõrd tilluke, et ei tulnud taluda pikki proovipäevi. See seisneb pallikullis ja pikka tekstijoru polnud vaja pähe õppida. „Praegu ei ole Vanemuine meid eriti kiusanud,“ sõnab Toomas. „Käisid emmega paar õhtut proovis ja vaatasid, kus tema koht on ja mida ta seal tegema peab. Ta on meil selline laps, kes kedagi ega midagi ei pelga ning risti ette ei löö. Eks ta on väiksest peale harjunud mängudega, kus me ise osaleme ning tema jaoks on see väga loomulik. Inimesed on talle tuttavad – lava taga on tal peaaegu pooled tuttavad ja sõbrad.“ Pärast lavastuse „Beatrice“ esimest vaatust on Nora Ann tõepoolest valmis jalamaid lava taha tormama, et end lavaleminekuks valmis sättida: „Issi, lähme juba!“

Toomase sõnul pole Nora titest saati kedagi võõrastanud ega altkulmu põrnitsenud. „Siiamaani pole tal ka sellist kogemust, et mõni inimene võib ka halb olla,“ ütleb Toomas. „Äkki saab mõni inimene täitsa nii elus hakkama, et halbu inimesi ei kohtagi? Äkki Noral veab? Aga eks see ole näha!“