Sõpru saad valida, sugulasi mitte: kas suguvõsast saab lahutada?

Aeg-ajalt, näiteks kord aastas, võiks ette võtta päritolupere ja suguvõsaga läbisaamise suhteauditi. Alusta sugupuu joonistamisest. Seal võiks olla kolm põlvkonda, peale vanavanemate ka nende õed-vennad oma peredega. Mõtle iga inimese puhul, lähematest kaugemate suunas, kuidas sa temaga läbi saad. Kui sa ei oska midagi kirjeldada, proovi teisiti – meenuta, mis tunne sul tema läheduses on. Mis on teie läbisaamise lugu, nii head mälestused kui ka teistsugused? Mõtle, kuidas on teie suhe ajas muutunud. Kui sa ei oska täpselt öelda, kas head kogemused selle pereliikme või sugulasega suheldes kaaluvad üles halvad, tee kahetulbaline tabel, kus ühte märgi head mälestused, teise halvad.

Kui mõne inimesega polegi kas viimasel ajal või üldse kunagi suhelnud, pea aru – kas see kontakt võiks olla tore? Inimesed ikka sõlmivad uusi tutvusi, ja kui luua see sugulasega, on teil juba eos midagi ühist. Peale selle võite teada saada midagi huvitavat oma esivanemate kohta. Viimati mainitu võiks motiveerida suhteid looma või taastama ka vanemate hõimlastega – teil ei pruugi olla ühiseid huvisid, aga nad on elavad ajalooraamatud. Neil võib sinu identiteedi kohta olla olulist infot, mis võib suhtlemata kaotsi minna.

Miks me enam ei räägi?

Kui mõne inimesega on suhted läbi lõigatud, meenuta, mis on selle põhjus. On asjaolusid, mille tõttu suhete katkestamine – olgu tegu pereliikmega või mitte – on igati õigustatud. Füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne ärakasutamine, krooniline valetamine ja varastamine, manipuleerimine, mürgiste kuulujuttude levitamine ja vaenuleeride korraldamine sinu vastu on asjad, mille puhul suhtlemine põhjustab pidevat valu. Siia alla kuuluvad ka sõltuvushaigused, millega inimene ei tahagi toime tulla ja mis kurnavad tervet peret.