Foto: Daisy Lappard
Mitmesugust
8. oktoober 2017, 20:32

Filmiprodutsent Marianne Ostrat: "Vajan sügavust kõiges, mida ette võtan."

Filmiprodutsent Marian­ne Ostrat on just töö kaudu jõudnud äratundmisele, kuidas täita oma elu vastutus­tunde ja teadlikkusega. Keskkonna pärast südant valutav naine toob oktoobris kinolinale oma esimese täispika mängufilmi.

Marianne elufilosoofia on usaldada asjade kulgu ja uskuda, et kõik laheneb parimal moel. «Tuleb lasta end voolul kanda. Ka jõgi rajab teed, et jõuda lõpuks välja sinna, kuhu peab. Tuleb teha igas asjas oma osa nii hästi kui suudad,» selgitab naine.

Marianne sõnul on selline toimimisviis toonud ta elus punkti, kus ei pea enam valima heade või halbade projektide vahel, vaid pigem erinevate heade vahel. «Vajan sügavust kõigis asjades, mida ette võtan. Töösse valin projekti, mis tekitab tunde, et ma lihtsalt ei saa edasi elada, kui seda ära ei tee. See tunne valdas mind ka «Keti lõpuga». Värske, väga tabava ja maitseka huumoriga vürtsitatud stsenaarium võtab tugeva seisukoha selle suhtes, mis praeguse maa­ilmaga viltu on,» märgib naine.

Teda tabas äratundmine dokfilmide «Inimese mõõt» ja «Normaalne inimene» produtsendina. «See on elukestev protsess, aga pärast nende filmide valmimist toimus mingi suuremat sorti läbimurre ja hakkasin endale oma valikuid teadvustama,» räägib produtsent. Keskkonnaprobleemidesse süvenedes liikus Marianne tasapisi veganluse poole. Tundes end halvasti ka iga kilekoti pärast, võttis ta oma harjumused vaatluse alla ja otsustas elust võimalikult palju üleliigset välja visata.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse