Sotsiaalvõrgustikega liitudes peaksid esmalt läbi mõtlema, milleks seda õigupoolest vajad, mis asja sinna ajama lähed.Foto: Fabrice Michaudeau
Mitmesugust
4. oktoober 2017, 19:06

Kuidas Facebookis õieti käituda, nii et lollusi ei teeks?

Ehkki jääb mulje, et inimesed saavad sotsiaalvõrgustikes väga hästi hakkama, kogetakse reaalsuses seal tihti ka negatiivset. Õnneks saab igaüks selle vältimiseks ise päris palju ära teha, teab psühholoog Kätlin Konstabel.

Sotsiaalvõrgustikega liitudes peaksid esmalt läbi mõtlema, milleks seda õigupoolest vajad, mis asja sinna ajama lähed. Kas näiteks Facebooki on tarvis töö tõttu (kolleegidel on seal oma arutelud), tahad oma firmat või hobi promoda, perega kontaktis olla, uusi tutvusi leida või lihtsalt suhelda? Vastusest sõltub, milline keskkond valida, kellega seal kontakteeruda, mis laadi infot jagada, kuidas end esitleda. Kooliõpetaja, kes tahab lapsevanematega kontaktis olla, käitub võrgus oluliselt teisiti kui mõni teine õpetaja, kes tahab olla kursis välismaal elavate sugulaste tegemistega – on tõenäoline ja ka mõistlik, et viimane ei lisa oma kontaktide sekka õpilasi ega nende vanemaid.

Arvesta, et oled avalik

Kontot luues vaata üle, mis võimalusi pakub keskkond oma privaatsuse kaitseks. Ära vali automaatselt neid privaatsussätteid, mida pakutakse. Kuldreegel sedastab, et peaksid postitama ja ütlema vaid seda, mida oleksid valmis ka järgmisel päeval ajalehes nägema või Raekoja platsil maha hüüdma. Kas seda võiks näha su elukaaslane, ema, ülemus, õpetaja? Ka siis, kui su enda postitused on mõeldud vaid kitsale ringile, võivad need sõprade tõttu laiemalt levida, ja see pole alati meeldiv. Et aru saada, milline info on kas enda hooletuse või kellegi teise tõttu liikuma läinud, tasub aeg-ajalt internetis enda nime guugeldada.

Kontakte lisades võiksid lähtuda põhimõttest, et tähtis on kvaliteet, mitte kvantiteet. Ära võta «sõpradeks» inimesi, kelle kohta sa midagi ei tea.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse